Klorella
sümbioosis elamine mitmesuguste selgrootute loomadega. Mõnikord elab klorellataimi selgrootutes nii palju,
et viimased paistavad taimedetaoliselt päris rohelistena. Sellised head klorella kaaslased on näiteks
ripsloomad, hüdrad ja jõekäsnad. Seentega elab klorella koos mitmetes samblikes.
Klorella on vetikateperekond, kuhu kuulub hulka liike, mis erinevad üksteisest oma suuruse poolest. Samas
oleneb klorellaisendi suurus väga palju ka elukeskkonnast. Soodsas kohas kasvavad klorellarakud väga
kiiresti ja võivad ka ohtralt paljuneda. Ta paljuneb mittesuguliselt autospooridega, mis kujutavad endast
väikesi emarakuga sarnanevaid tütarrakke. Korraga moodustub ühes rakus 4...16 autospoori, millest
igaühest tekib uus vetikaisend. Selline paljunemine võib aga toimuda mitu korda ööpäevas. Nii võib üks
klorella organism anda ööpäevas üle paarisaja järglase.
Kiire paljunemine ja lihtne kasvatamine on klorellast teinud teaduse meelisobjekti mitmetes valdkondades ja