M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
tooli
juurde ja istusin. Mehed istusid mööda tuba; mõned rääkisid omavahel tasakesi; kõik olid
kangesti
ärritatud ja kõigil oli sant olla; aga kõik katsusid näidata, nagu poleks midagi olnud. Ma
teadsin
475
siiski, et oli, sest nad võtsid alatasa kübarad peast, panid jälle pähe, kratsisid pead, vahetasid
istekohti ja näppisid oma nööpe. Mul oli ka hirm, aga kübarat ma ei võtnud siiski peast.
Soovisin, et tädi Sally tuleks, oma jutu ära räägiks, mind klopiks, kui tahaks, ja laseks mu
minna. Siis oleksin võinud Tomile öelda,, et olime asjaga liiga kaugele läinud; olime ise oma
tahtel sumisevasse herilastepessa istunud; ei tohtinud enam aega viita, pidime jalamaid Jimiga
sääred tegema, enne kui taadid oleksid kannatuse kaotanud ja me kaela peale tulnud. .
Viimaks tädi
tuli ja nakkas mult kõiksugu asju küsima; ma ei võinud kuidagi vastata, sest ei teadnud, mis
oli õieti
lahti