Nägin kunagi ühte õudukat, kus oli üks poiss, kes oma 7aasta sünnipäeval surma sai. Vanemad soovisid nii väga endale samasugust poega, ehk teda tagasi, ja üks teadlane pakkus välja kloonimise. Emal sündiski täpselt samasugune poeg ja üldiselt kõik oli tore, kuid see oli vanematele väga veider ja eemaletõukav. Kui kloon-poiss sai 7aastaseks, hakkas temaga juhtuma igasuguseid müstilisi jubedaid asju, sest just nii vanalt suri päris poiss, kelle geen anti kloonile. See on küll fantaasia, aga selliste asjade peale tasub mõelda ja ma usun, et kloonitud inimese elu ei saa kunagi olla normaalne. Inimese puhul eristatakse kahte kloonimist: reproduktiivne ja terapeutiline. Reproduktiivne kloonimine on tuumkloonimine uute isendite saamise eesmärgil, terapeutilise kloonimise eesmärgiks on aga geeniteraapia teostamine. Kloonimisel ei saa kokku miksida mõlemale vanemale iseloomulikke tunnuseid, vaid kasutatakse mõlema vanema geene. Teadlane
oonide ja psüühiliste kogemuste poolt. Hübriidist olendile areneb tunnetus (vastupidiselt sünteetilisele, kus tunnetus ei ulatu/arene kaugemale füsioloogilisest kehast, mis on kindlaks tehtud maatriksiga/raamistikuga ja mille programm on kindlaks määratud) ning ta peab olema avatud tunnetuse kaudu tulevatele mõjutustele. Mõnel tekib võibolla küsimus, et miks nad ei või projekteerida psüühilist energiat kloonile (kasutades kunstlikke kiiri muidugi). Vastus on, et siis puuduks emotsionaalne komponent ja psüühiline energia ei oleks nii puhas. Hübriidloode (ehk ristandloode) võetakse peale viljastamist inimesest välja hiljemalt 90 Maa päeva pärast ning edasine loote areng jätkub täielikult tulnukate keskkonnas. Kogu see protsess tekitab/põhjustab naissoost peremeeskeha enneaegse vananemise, mandu- mise ja tervise halvenemise, mis omakorda tänu nõrgenenud seisundile suurendab inimese
annaabi.ee 
