Eesti pinnamood
Haanja ja Otepää kõrgustikku eraldav Võru orund.
Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks, meie maa eluta looduse
sümboliks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti
paekaldaks. See on kogu tasandikulise Põhja-Euroopa suuremaid
kulutusastanguid, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning ulatub
idas Laadoga järveni Venemaal. Panga serv on lubjakivide lõhelisuse tõttu
enamasti sakiline, jagunedes klindineemikuteks ja -lahtedeks. Loode- ja Kirde-
Eestis ulatub klint paiguti mere lähedale. Kõrgeim pank asub Ontikal, ulatudes
56 m üle merepinna.
Geoloogiliselt kuulub Eesti nn. kaetud alade hulka, kus aluspõhja kaljukivimid,
meie puhul paleosoikumi settekivimid, on peaaegu kõikjal maetud kvaternaarse
pinnakatte alla. Aluspõhjakivimite suurimaid paljandeid -- järsakuid -- võime
leida vaid mereäärsetes paeastangutes (klintides Eesti põhjarannikul ja
annaabi.ee 
