seepärast peab olema väga hoolas lõikude ja lõiguvahesid sisaldavate tekstiosade kustutamisel. Ühendatud lõik on esimesega ühte stiili. 14 Teksti märgistamine Teksti märgistatakse, et seda edaspidi muuta. Selekteeritud tekst on nähtav valgena mustal taustal. Kui teatud osa tekstist on märgistatud, saab seda osa formaatida. Tuleb jälgida, et ei klikiks kogemata mitte kuhugi mujale kui ainult soovitud käskudele, vastasel korral (näiteks klõpsates ülejäänud tekstis) muutub märgistus kehtetuks. Selekteerimiseks on mitu võimalust: · 1 sõna topeltklõps hiirega. · 1 rida kolmekordne hiireklõps. · Lohistada hiirega (vasakut klahvi all hoides) üle soovitud teksti osa. · Kogu dokumendi märgistamiseks vajutada klaviatuurilt klahvikombinatsioon Ctrl+A
Seega tuleb ,,naabertipud" ,,värvida" erinevalt. Graafi G kromaatiline arv on minimaalne selline värvide arv k, mille abil on võimalik ära värvide kõik graafi tipud nii, et naabertipud oleksid erinevat värvi. k-aluseliseks graafiks nimetatakse mistahes graafi, mille kõik tipud on värvitavad k erineva värviga. Nt: kromaatiline arv 1 on vaid tühjal graafil; kromaatiline arv 2 on kahealuselisel graafil jne. Klikiks nimetatakse lihtgraafi G mingit alamgraafi G', mis on ühtlasi täisgraaf Kx. Graafi tippude värvimise ülesanne: Oletame, et G on graafi maskimaalne aste. Teoreem: Silmuseta graaf G = (V;E) on värvitav vähemasti G + 1 värviga. (saab tõestada induktsiooniga). Brooksi teoreem: ,,Oletame, et G = (V,E) on silmuseta graaf ning dmax{(G),3}. Kui G's pole (d+1)- elemendilist klikki, siis on graaf G värvitav d värviga".
annaabi.ee 
