Kliimavöötmed 8.Klass KORDAMINE http://www.hot.ee/kliimavoondid/ Miks tekivad aastaajad? 1) Maa tiirleb ümber Päikese Maa Päike 2) Maa telg on kaldu orbiidi suhtes Ekliptika-tasand gloobus KLIIMAVÖÖTMED KLIIMAVÖÖTMED Tasandikel laiusvööndilisus Mäestikes kõrgusvööndilisus Kliimavöötmele on iseloomulikud kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord Kliimavöötmed
Koos lisajõgedega on Amazonase veeteestik 25,000 km pikk. Jõestik on liigirikas. Jõgikonnas leidub üle 2000 erineva kalaliigi. Kokkuvõte Hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna Kõige niiskem loodusvöönd maailmas. Suve ja talve pole praktiliselt võimalik eristada. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ekvatoriaalvööde http://www.hot.ee/kliimavoondid/ekvaator.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Amazonas http://www.metro.co.uk/news/article.html?in_article_id=104275&in_page_id=34 http://www.britannica.com/EBchecked/topic-art/606576/5338/Electric-eel http://www.fs.fed.us/r8/caribbean/wildlife-facts/2002/wildlife-facts-january-2002.shtml http://images.teamsugar.com/files/upl0/1/18239/09_2008/Pirate%20Parrot2.jpg
kõrbes leiduvatest väikestest põõsastest. Peamine probleem gobi kõrbes on kõrbestumine, mis tekib karjaloomade tõttu, kes kõik taimejuured katki tallavad ja selletõttu peab maapind edasi liikuma. Rahvastiku kesmine tihedus on 1-5 in. km2. Natuke rohkem inimesi elab põhjaosas 5-25 in. aga see on väga väike osa, enamasti on seal 1-4 in. km2. Joonis 6. Rahvastiku tihedus 7. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Gobi http://www.google.ee/ http://www.hot.ee/kliimavoondid/ http://en.wikipedia.org/wiki/Gobi_Desert http://innovateca.files.wordpress.com/2008/05/gobi-desert.jpg http://www.seguilsentiero.it/immagini/Riserva%20naturale%20del%20Bosco %20Pantano/Efedra.jpg ENEKE 1, lk 263
Gobi kõrbes 14 inimest ruutkilomeetri kohta. Mõnes kohas (linnades) ka 524 inimest. Kasutatud materjalid: ENE 3 Wikipedia (ingliskeelne versioon) Wikipedia (eestikeelne versioon ???) flickr.com pildid Silmaringi seeriast raamat "Kõrbed" googlest otsitud inglise keeles erinevaid märksõnu, et saaks teemasse kirjutada. www.hot.ee/kliimavoondid http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/global.jsp
ökosüsteemide normaalne talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid(kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm. Kasutatud kirjandus: INTERNET 4. http://www.hot.ee/kliimavoondid/parasvoode.htm 5. http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/2teema/loodus/pohikliimavootmed_liina.htm 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Parasv%C3%B6%C3%B6 7. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/rohtla_evelin.htm
Aasia suurimad vihmametsad kasvavad Indoneesias. Liigirikkus neis metsades on suur , paljud taime- ja loomaliigid on hävimisohus. Tähtsaim majandusharu on veel põllumajandus, metsatööstus, kalandus, kasvab tööstuse osatähtsus. Rahvaarvult on Indoneesia maailma neljas riik. Kasutatud allikad 1.http://www.reisiguru.ee/riikID/84 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Malai_saarestik 3.http://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia 4. http://kliimavootmed.snappages.com/esileht.htm 5.http://www.hot.ee/kliimavoondid/ 6.http://wiki.gomaailm.ee/wiki/indoneesia/ 7. http://berkeleyearth.lbl.gov/regions/Indonesia 8. http://www.jakarta.climatemps.com/ 9. https://www.nc-climate.ncsu.edu/edu/k12/.monsoons
Lähisekvatoriaalne vööde on kuiv ja niiske. Troopikas on kuum ja kuiv. Lähistroopiline vööde jaguneb kuivaks ja niiskeks. Parasvöötmes on neli aastaaega. Arktilises vöötmes on külm. Aasta keskmise temperatuuri ja sademete hulga vaatlemiseks tehakse kliimadiagramme. 11 Kasutatud kirjandus 1.http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/- pohikliimavootmed_liina.htm 2. http://www.hot.ee/kliimavoondid 3. http://www.crjg.vil.ee 4. Loodusgeograafia õpik põhikoolile Iiosa 12