Kui COP on näiteks 4, siis näitab see 1 kWh elektrikuluga saadavat 4 kWh soojahulka. Ehk siis kui soojuspump kulutab sooja tootmiseks 1 kWh jagu elektrienergiat, siis selle käigus toodab see 4 kWh väärtuses soojust. Õhksoojuspump Õhusoojuspump[12] saab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks. Siin eristatakse kahte tüüpi soojuspumpasid: õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad. Maailmas kõige levinumad on õhk-õhk soojuspumbad, mis on tuntud ka kliimaseadmetena. Välisõhk jahutatakse kompressori ja külmaaine abil majast väljas asuvas seadmes. Ruumi kütmiseks vajalik soojus saadakse majja paigaldatud seadme abil. Sellise õhusoojuspumba sisekomponent paneb õhu siseruumides liikuma ning kõikide ruumide temperatuur ühtlustub tõhusalt ja kiiresti. Eelduseks on, et ruumide vaheuksed hoitakse lahti. Kuni 180 m² suurusele majale piisab ühest siseseadmest. Kui eramu suurus ületab 180 m², soovitatakse juba kahe sisekomponendi paigaldamist
Ehk siis, kui soojuspump kulutab sooja tootmiseks 1 kWh jagu elektrienergiat, siis selle käigus toodab see 4 kWh väärtuses soojust. (Energiasäästu portaal. Soojuspumbad 2) 1.6.1 Õhksoojuspump Õhusoojuspump [LISA 1; Pilt 12] saab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks. Siin eristatakse kahte tüüpi soojuspumpasid: õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad. Maailmas kõige levinumad on õhk-õhk soojuspumbad, mis on tuntud ka kliimaseadmetena. Välisõhk jahutatakse kompressori ja külmaaine abil majast väljas asuvas seadmes. Ruumi kütmiseks vajalik soojus saadakse majja paigaldatud seadme abil. Sellise õhusoojuspumba sisekomponent paneb õhu siseruumides liikuma ning kõikide ruumide temperatuur ühtlustub tõhusalt ja kiiresti. Eelduseks on, et ruumide vaheuksed hoitakse lahti. Kuni 180 m² suurusele majale piisab ühest siseseadmest. Kui eramu suurus ületab 180 m², soovitatakse juba kahe