//lesanne
// 1. klaviatuurilt sisestatakse tippude arv N(1<=N<=10) ja nende koordinaatide
reaalarvulised massiivid X ja Y
// 2. ekraanile vljastatakse antud hulknurga klgede pikkuste reaalarvuline
massiiv L.
#include
27.Milline kujund on romb? * Romb on rpklik, mille kljed on vrdsed pikkusega. 28. Kolmnurga sisenurkade summa. * Kolmnurkade sisenurkade summa on 180 kraadi. 29. Kolnurga vlisnurga omadus. * Kolmnurga vlisnurk vrdub nende sisenurkade summaga, mis ei ole tema krvunurgad. Vlisnurkade summa vrdub tisprdega ehk 360 kraadi. 30. Kolmnurga kesklik. * Kolmnurga keskliguks nimetatakse tema kahe klje kekspunkte ahendavat liku. *Kolmnurga kesklik on lik, mis hendab kolmnurga klgede keskpunkte 31. Trapetsi kesklik. * Trapetsi kesklik on paralleelne alustega ja vrdub aluste poolsummaga. 32. Kolnurga mediaan. * Kolmnurga mediaaniks nimetatakse liku , mis hendab kolmnurga tippu selle vastasklje keskpunktiga. 33. Kesknurk. * Kesknurgaks nimetatakse nurka, mille tipp asetseb ringi keskpunktis. 34. Ringjoone kaar. * Ringjoone osa tema kahe punkti vahel koos nende punktidega nimetatakse ringjoone kaareks. 35. Ringjoone kl.
Asendades eelpool toodud saavutatava temperatuurikasvu lubatava pidevtemperatuuriga p lub , mis on arvutuslikus sltuvuses mbruskonna temperatuurist, saame avaldada lubatud pidevvoolu: Vttes arvesse, et: ja , kus - juhtmesoone eritakistus, m; l - juhtme pikkus, m; s - soone ristlikepindala, mm2 ja k - kuju-tegur, mis sltub soone ristlike kujust; marsoone puhul ja ristklikulise soone puhul , kus - klgede suhe. Asendades need lubatud pidevoolu valemis ja tehes vajalikud lihtsustused, saame: . Vahelduvvoolu puhul juhtmesoone eritakistus suureneb ristlike suurenedes pinnaefekti tttu. Sel juhul arvutatakse lubatud pidevvool jrgmiselt: , kus I1 - lubatud pidev alalisvool ristlikepindalas 1 mm2, ja µ on tegur, mis sltub juhi liigist ja selle paigaldusest ning normaaljuhtudel on piirides 0,6 µ 0,7. Nagu lubatud voolutihedust vib ka soojuslikku ajakonstanti vljendada ristlikepindala s kaudu
annaabi.ee 
