"Puhtsüdamlik ülestunnistus" - luule
See vanusele mul mitte kohane,
On aeg, on aeg mul olla targem.
Kõikide nende joonte kohaselt,
On's see sära nimega armastus... Veel valgem.
Teieta igavus võtab must võimust haigutan,
Teieta isegi särataevas näib kurb ja süda täis valu, kannatan.
Pole jõudu öelda: Soovin,
Mu ingel, kuidas Teid armastan!
Kui kuulan, vahel toast mu kõrvu kostab Te kleidisahin,
Vahel Te kerge sammuke, ülistan!
Kuid, hetkel, mil mu kõrvu paitab Te hääl
Nii üllas, ingellik, süütu.
Mu mõistus, järsku, siin ja sääl,
Käib paljalt, kui üks kerjus rüütu.
Te naeratate mul ainult rõõm,
Te kaote mu elu tühi,
Te tulete mul südames lõõm,
Asun arutult pidama olematuid pühi.
annaabi.ee 
