Miks liimid liimivad?
kokkuliikumise eest hoolitsevad aatomite väliselektronid.
Kui piserdada aknaklaasile vett, jäävad tilgakesed sellele püsima. Siingi on tegemist elektronide
toimega. Nimelt ei jaotu need veemolekulis täiesti ühtlaselt, vaid eelistavad hapnikuaatomi lähedust,
tekitades seal negatiivse elektrilaengu pisikese ülejäägi. Samas jääb mõlema vesinikuaatomi juures
ülekaalu positiivne laeng. Selle kohta öeldakse: H2O on polaarne molekul. Et ka aknaklaasi pind
avaldab laengupolaarsust, kleepuvadki veepiisad sellele. Nimelt paigutuvad veemolekulid klaasi
pinnal niimoodi, et nende negatiivsed poolused jäävad alati klaasi positiivselt laetud pinna poole.
Põhjus on selles, et vastasmärgilised laengud tõmbuvad. Veepiisk püsib klaasil ainult siis, kui ta on
küllalt väike. Suuremad piisad langevad raskusjõu mõjul ala, sest viimane on veepiisast ja klaasi
vahelisest tõmbejõust suurem.
Põhimõtteliselt võiks ju vett kasutada ka liimainena
annaabi.ee 
