need kaks stiili ühte tervikusse sulatatud. Kolmas 1960. Aastatel Ligetile iseloomulik stiilivõte oli pöördumine lihtsa tonaalse harmoonia poole. Konsoneerivad kooskõlad iselomustavad näiteks a cappella kooriteost „Lux Aeterna“ ning orkestripala „ Lontano“ (1967). Et vältida liiga elementaarset harmooniat meenutavat tulemust, avardas helilooja oma diatoonikat siiski ka laadi kõrvalastmete sissetoomisega. Aastatel 1985- 1995 kirjutas helilooja kaks klaverikogumikku, mis sisaldavad kokku 14 etüüdi, mida iseloomustab mängu tehniline nõudlikkus, rütmiline keerukus ning kunstiline küpsus. 1960 avaldas Ligeti oma ainsa ooperi “Le grand macrabe“, Ligeti töötas selle teose kallal ligi 13 aastat. György Ligeti „ LuxAeterna“ Puudub pillikoosseis on vaid koor. Kooris on 16 liiget. Teos sisaldab mikropolüfooniat- harmooniad sulanduvad üksteisesse, maksimaalne helikõrgustik ja rütmiline tihedus. Iga
maksimaalne helikõrguslik ja r kooriteos „Lux aeterna“ ja orkestripala „Lontano“ ütmilinetihedus • 1978 „Le grand macabre“ ooper, • Esimene teos mikropolüfoonias kus kasutas kõiki enda arendatud 1961 „Atmosphères“ stiile • 1962 tuli välja häppeningiga • 1985-1995 kirjutas kaks „Poème symphonique“ klaverikogumikku, mis sisaldasid 14 etüüdi Aitäh kuulamast! Kuulamine: Ligeti – Regiuem https://www.youtube.com/watc h?v=wawSCvuGj4o
annaabi.ee 
