seoseid. Paralleelselt mõistega kasutatakse teist mõistet nagu termin, mis on samaväärne sõna. Loogikas kasutame sõna mõistet. Mõiste on väljendatud sõna abi. Mõiste on kokkuleppeline tähendus. Mõiste sisu avaldatakse mõiste tunnuste läbi. Tunnused: Neid nimetas Aristoteles põhitunnusteks. Nähtavasti on ta tahtnud rõhutada seda, et põhitunnustest moodustub mõiste definitsioon, määramine. 1. Aristoteles nimetas sugutunnus ehk klassitunnus. Klassitunnus näitab millisesse rühma, gruppi või klassi vaadeldav mõiste kuulub. Nt laud- mööbel; tool - mööbel; arvuti - infotehnoloogiline seade; pliiats - kirjutusvahend 2. Liigi-erisuse tunnus näitab mille poolest erineb vaadeldav mõiste kõikidest teistest tema klassi kuuluvatest mõistetest. Nt laud - istutakse ja toimetatakse; tool - seljatoega tool; inimene - räägib, tööriista valmistaja, joob kui tal janu pole; 3. Liik ehk liigitunnus
Sellele eesmärgile on suunatud mõisteõpetuse tähtsamate osade - defineerimine, liigitamine, klassifitseerimine - tundmaõppimine. 2.1. Mõiste tunnused. Mõiste tunnuste lahtiseletamine on seotud mõiste defineerimise ülesandega, kuivõrd nimetatud menetlus on võimalik vaid põhitunnuste kaudu. Aristoteles on nimetanud ja iseloomustanud mõiste tunnuseid järgnevalt: a) sugutunnus e. klassitunnus, b) liigierisuse tunnus, c) liik e. liigitunnus, d) päristunnus e. tuletatud tunnus, e) juhuslik tunnus: lahutamatu & lahutatav. Sugutunnus, liigierisuse- ja liigitunnus on nimetatud põhitunnusteks ja päristunnus ning juhuslik tunnus - mittepõhilisteks tunnusteks. Sugutunnus (keelelistest iseärasustest lähtuvalt tuleb edaspidi eelistatumaks pidada:klassitunnus) näitab, millisesse rühma, gruppi, klassi vaadeldav mõiste kuulub
Tekivad uued linnasisesed mustrid: vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Väidetakse, et infoajastu linnadest kaob keskklass (töölised) ja elanikkond jaguneb kaheks: suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ning madalapalgalised teenindustöötajad (koristajad, lapsehoidjad, isikuteenindajad). Muugulgas kaotavad mitmed varasemad ühiskondlikust teadvusest lähtuvad käitumismallid (auto ja maja omamine kui teatud klassitunnus) endise tähtsuse ja inimeste ruumiline käitumine linnas muutub märksa mitmekesisemaks. Ennekõike tootmisettevõtted, aga üha enam ka ettevõtete peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad ummikutes vaevlevatest kesklinnadest eeslinnadesse ja veelgi kaugemale, et juurdepääs autoga oleks hõlpsam. Uuesd töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, soodustades töö ja elukohtade hajumist.