Baroki ilmingud 17. sajandil Euroopa maade kujutavas kunstis
hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja
tundeküllast kunsti. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid sellised puritaanlikud
meeleolud veelgi tugevamad. Ühine vastuseis katoliku maailmale tõi hollandi kultuuri
mõjupiirkonda ka mahajäänumad alad, nagu luterliku Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia ning
nõnda ka Rootsi koosseisu kuulunud Eesti.
Hollandi juhitud piirkonnas saab rääkida klassitsismistki vaid arhitektuuri alal, sest
kujutavas kunstis on pigem tegemist realismiga. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, pilt
pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega. Välisele toredusele ei
pööratud esialgu erilist tähelepanu. Ei huvitanud ka allegoorilised ega mütoloogiast laenatud
süzeed, sest ta tahtis kõike näha reaalsena, ühemõttelisena, käegakatsutavana.
Siiski on erinevuste kõrval kõigi maade 17. Sajandi kunstis ka olulisi ühisjooni, mida
annaabi.ee 
