Tsirkoonium - referaat
eudialiit jt. Tsirkoon võib esineda kollaste, värvitute, oranzikaspunaste, siniste, rohekate
jt. vääriskividena, mis on osaliselt tuntud juba antiikajast.
Eluslooduses leidub vähe , nt kogu inimorganismis sisaldub vaid ~ 1 mg tsirkooniumi.
2. AJALUGU
2.1. Nimetus ja avastamine
Elemendi nimetus tuleneb tema ammutuntud põhimineraali tsirkooni nimest. Tsirkooni
nimetus tuleneb araabiakeelsest sõnast zargun (kuldkollane).
Zr avastajaks peetakse saksa keemikut Martin Klaprothi, kes eraldas 1789 esmakordselt
tseiloni tsirkoonist ,,tsirkooniumimulla" ehk tsirkooniumdioksiidi. Vaba (ebapuhta)
metalli sai 1824 rootsi keemik J. J. Berzelius kaaliumheksafluorotsirkonaadi
redutseerimisel naatriumiga.
Küllalt puhtal kujul said tsirkooniumi metallina alles 1925. a Madalmaade teadlased A.
E. van Arkel ja J. H. De Boer endi poolt avastatud joodimeetodil.
3. SAAMINE
Tööstuses saadakse tsirkooniumi mitmel meetodil(eri riikides on nende osakaal erinev),