"Mälestusnäitus" Retsensioon
veetma ateljees, et teenida raha. Ta tahtis luua kunsti, aga ei saanud. Ta oli väsinud
kõigest sellest, et ta ei saa luua midagi uut ning ta ei veetnud üldse aega oma
perekonnaga.
Mehele anti üks telefoni number ja öeldi, et kui ta sinna helistab, siis leiab sealt
kindlasti abi. Ta helistas antud numbril ja talle kästi tulla koos perekonnaga
laborisse. Nad tulid kohale, naine ja laps juhatati eraldi tuppa, kus nad said istuda
piklikule asemele, kus oli klappriiul koos mänguasjadega. Siis mees ja
laboritöötaja vestlesid omavahel. Laboritöötaja seletas, et muud lahendust pole ja
ta ise tahtis seda. See pidavat valutu olema. Nende kehad saavad ööläbi 100%
elektrit ja hommikuks viiakse nad ära. Mees piilus vargsi teise tuppa, vaatas kuidas
laps ja naine mängivad rahumeeli mänguasjadega. Ta lahkus, sest see oli üks
jubedamaid öid tema elus. Hommikul tuli ta tagasi laborisse, ise teadmata, mida ta
sealt näha lootis