Sõda ja Saaremaa
veretilgani. Võimalik ka, et paadid olid lõhutud pigem takistamaks kohalike elanike pagemist
Rootsi. Äsja saartele saabunud saksa sõdur ei pruukinud veel tunda kohalike probleeme.
Igatahes paat lekkis ning üha suurema hooga. Peagi pidid paadis olijad põhjaminemise
vältimiseks tegelema ainult vee välja loopimisega. Tõusev tuul keeras isehakanud meremeeste
paadi ümber ning nad leidsid end veest, kuhu jäid paadi külge klammerdunutena triivima.
Pärast kuus tundi kestnud põgenemisteekonda ajas tuul põgenikud Muhust loodes oleval
Kõinastu laiul randa. Kõinlased andsid põgenikele süüa ja peavarju. Järgmisel õhtul anti
meestele korras paat ja aerud ning saadeti nad Saaremaa poole teele, aerutada oli umbes viis
kilomeetrit. Punaarmeed laiul veel ei olnud, kuid viivitada ei maksnud. Pärast pooletunnilist
aerutamist toimus meeste jaoks midagi kujuteldamatut. Loodekaarest ilmus meeste vaatevälja