kontsentrilisi rõngaid. Neid nimetatakse Newtoni rõngasteks. Arvestades, et suure kõverusraadiusega läätse korral peegeldub valgus punktist B ja C praktiliselt samas suunas tagasi, võime õhukihi ülemiselt ja alumiselt pinnalt peegeldunud kiirte optilise käiguvahe ∆ avaldada järgmiselt: 2 2 BC λ0 ∆ = n + , kus λ0 on valguse lainepikkus vaakumis ja n – õhu murdumisnäitaja. 2 λ0 lisandub seetõttu, et peegeldumisel klaasplaadilt kui õhust optiliselt tihedamalt keskkonnalt muutub laine faas 180o võrra, mis on samaväärne käiguvahe muutumisega poole lainepikkuse võrra punktis C. Kui tähistada õhukihi paksus punktide B ja C vahel d -ga ja arvestada, et õhu murdumisnäitaja n ≈1 , siis saab käiguvahe avaldada kujul: 2 2 λ0 ∆ = d + . Valguse kustumine õhukihi ülemisel pinnal toimub kohtades, kus valguslained kohtuvad vastasfaasides
suunas tagasi. Kui õhuvahe läätse ja plaadi vahel on väike, siis on punktidest B ja C peegeldunud lained koherentsed ja nende liitumisel tekib interferentspilt. Arvestades, et suure kõverusraadiusega läätse korral peegeldub valgus punktist B ja C praktiliselt samas suunas tagasi, võime õhukihi ülemiselt ja alumiselt pinnalt peegeldunud kiirte optilise käiguvahe avaldada: kus on valguse lainepikkus ja n õhu murdumisnäitaja. lisandub seetõttu, et peegeldumisel klaasplaadilt kui õhust optiliselt tihedamalt keskkonnalt muutub laine faas 180o võrra, mis on samaväärne käiguvahe muutumisega poole lainepikkuse võrra punktis C. Peegeldumisel punktis B faasimuutust ei toimu. Kui tähistada õhukihi paksus punktide B ja C vahel d-ga ja arvestada, et õhu murdumisnäitaja , siis saab käiguvahe avaldada kujul: Valguse kustumine õhukihi kohal toimub kohtades, kus valguslained kohtuvad vastasfaasides
annaabi.ee 
