Proosa stiili harjutamine
kisa. Kuid halli laeva ei tulnud enam iialgi.
Ma kükitasin laste tatsumisi igapäevaselt tundval heledal linaleomil, mind ümbritsesid
õppurid, kes tublimad kes laisemad, see pikk koridor oli kitsas ja väga külm. Ainus, mis mu
silm haaras, oli lutsukomm mille mu klassivend oli kotist välja tõmmanud, see oli harv nähus
kui ta seda kellegagi jagas. Ma olin tal aidanud ära teha koduse töö ning nüüd tänutahaks sain
maitsta seda klaaskommi, see oli hapu ning selle sisemus peitis endas susisevat pulbrit, mis
nina krimpsu kiskus. Laste kiired sammud tõid mu ninna kaugelt tekkinud aromaatse lõhna,
mu kõht oli selgroo küljes juba kinni. Ma kompasin taskust telefoni ning kell näitas, et
lõunani oli veel aega kaks tundi, õnneks hoidis mu maitsemeelt kontrolli all mu kursusevenna
lutsukomm.