Arvutite ajaloost
Elektronlambid olid
praeguses mõttes küll suhteliselt suured ja kohmakad, kuid siiski väiksemad, töökindlamad
ja ka kiiremad kui hammasrattad, vardad ja muu mehaanika. Arvutuskiirust hakkas nüüd
peamiselt piirama elektriimpulsside kiirus juhtmetes. See on võrdne aga valguse kiirusega,
tehes ühe sekundiga seitse ja pool tiiru ümber maakera. Kel on kodus alles vana nn
lampteleviisor või -raadio, võib selle tagakaane eemaldamisel näha punakalt hõõgumas
hulga klaaskolbe. Need ongi elektronlambid. Raadios-televiisoris pole neid üle kümne-
paarikümne, Elektronarvutis oli neid aga umbes paarkummend tuhat. Elektronlambi
tööeaks loeti kuni 10 000 tundi.
Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergnedada arvutuste
teostamist.
Aastatel 1943-1945(1946) töötasid ameerika teadlased J. William Mauchley ja J.
Presper Eckerti juhtimisel Pennsylvania ülikoolis välja (leiutasid) esimese