volti). Diood on siis omadega igaveseks läbi. Stabilitron (ehk Zener) aga taastub pärast lühist, see ongi tema põhiline tööreziim (tegelikult asi lühiseni ei lähe). Tõsi, koormustakistita põleks ka stabilitron heleda leegiga... LED-id ehk valgusdioodid on kõigile tuttavad. Seal kasutatakse vidinat päriühenduses. Pingelang on LED-il enamasti üle 1,6 V (nt 1,6 V punastel isenditel, 2...3 V muudel värvilistel jne). Ka tavaline klaaskestaga diood hakkab päripingel piisava voolu korral helendama, aga vaid hetkeks. Schottky diood on eriti madala pingelanguga ja seepärast mugav kasutada kas või arvutite toiteplokkides. Dioodide sugulaste hulgas on veel mitmeid teisi Gunni diood, varikap ehk mahtuvusdiood, laserdiood, tunneldiood jne. Otstarbe ja kasutusala järgi jaotatakse dioodid järgmiselt: 1. Alaldusdioodid. 2. Kõrgsagedusdioodid (lülitus-, detektor- ja segustidioodid). 3
Ühe segmendi pikkus on 100 m. Töötab ka pikem segment, kuid edastuskiirus ja edastuse kvaliteet ei ole enam nii head. UTP ja STP saab ühendada ühte võrku ilma transiiverita. Kaablit on lihtne paigaldada ja töökorda panna. Valguskaabel (fiiber optiline) Andmed liiguvad optilist kiudu pidi valgusimpulssidena. See annab suure veakindluse ja töökiiruse. Optiline kiud on kas üliõhuke klaassilinder või mõnest plastikust silinder, mis on kaetud teise murdumisnäitajaga klaaskestaga. Valguskaabel 2 Ühes kius liiguvad andmed vaid ühte pidi. Kaabel koosneb kahest kiust. Üks vastuvõtmiseks ja teine saatmiseks. Kaabli jäikuse tõstmiseks kasutatakse plastikust kaitsekihti. Edastuskaugus palju suurem kui koaksiaalkaablil ja keerdpaar kaablil. Valguskaabel 3 Kaabel ei karda elektrilisi signaale. Kaabel ei ole tundlik välgule ja sobib seega hästi välistingimustesse. Kaablit on raskem paigaldada kui teisi
annaabi.ee 
