Üks päev kaupmehe elus
Panen siis riidesse ja
lähen linna peale ning otsin midagi hamba alla. Astun trahteri uksest sisse. Trahter on
inimestest tühi. Kes ikka hommikul nii vara trahtris käib. Lähen leti äärde ning uurin kas süüa
ka saab. Valik on sellise väikse koha kohta üüratu. Valin midagi lihtsat ja maitsvat. Võtan
kartulid ja seajala. Tänan trahteri omanikku ja astun uksest välja.
Nüüd astun linna keskväljaku poole kuhu pidi mu kaup saabuma. Kohale jõudes märkangi,
et saadetis on kohal. Klaarin tõllamehega arved, ja tänan teda. Kaubaks on karusnahad, mesi
ja vaha. Proovin osa kaupa kohapeal maha müüa, kuigi see ei õnnestu, sest kohalikel pole
selliste kalliste asjade vastu huvi. Pakin oma kauba tõlla ja lähen tagasi võõrastemajja. Teel
sinna märkan palju vanu tuttavaid kaupmehi, kellega ajan juttu, kuna mul kuhugile kiiret
pole.
Jõudes tagasi võõrastemajja, ootab omanik mind juba. Teretan teda viisakalt. Tal on kuidagi
väga kaval nägu peas
annaabi.ee 
