Vastureformatsioon
VASTUREFORMATSIOON
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku
reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas
nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi.
Paavst Paulus III kutsus 1545. aastal kokku Trento kirikukogu ning tegi kkardinalidele
ülesandeks võtta meetmeid vaimulike korruptsiooni ning rahaliste kuritarvituste vastu.
Kirikukogu mõistis hukka protestantlikud õpetused (lunastus ainuüksi usu läbi,
konsubstantsioon) ning jäi dogmaatilistes küsimustes endistele seisukohtadele. Säilitati
ka patukustutuskirjad, palverännud, pühakute ja reliikviate austamine ning Neitsi Maarja
kultus.
Üheks tähtsamaks vastureformatsiooni meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike
koolitamiseks ning neile õppekirjanduse trükkimine