M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Lõpetasime rääkimise ja hakkasime mõtlema. Viimaks Tom ütles:
«Tead, Huck, me olime lollid, et enne selle peale ei mõtelnud! Vean kihla, et ma tean, kus Jim
on.»
«Kus?»
«Seal onnis pühkmehunniku juures. Oi, kuule ometi. Kui me lõunat sõime, kas sa ei näinud, et
üks
neeger läks toiduga sinna onni?»
«Jah.»
«Mis sa arvasid, kellele ta toitu viis?»
«Koerale.»
«Ma arvasin ka. Aga see polnud koerale.»
«Miks?»
«Sest muu seas oli seal arbuus.»
«Seda kjill, ma nägin ka. Pagan võtku, meil ei tulnud meeldegi, et koer ei söö arbuusi. See
näitab,
et inimene võib korraga näka ja ometi mitte näha.»
«Noh, neeger tegi rippluku lahti, kui ta sisse läks, ja keeras jälle lukku, kui välja tuli. Kui laua
juurest üles tõusime, andis ta onule võtme; vean kihla, see oli sama võti. Arbuus näitab, et
onnis on
inimene; lukk näitab, et ta on vang. Vaevalt saab kaht vangi olla nii väikeses istanduses, kus
pealegi
inimesed on nii lahked ja head
annaabi.ee 
