Eesti ala oli valdavalt maismaa ning allus kurrutusele, seetõttu puuduvad meie ala aluspõhjas hilisemate ajastute settekivimid ning Eesti ala pinnakate lasub oste vanaaegkonna kivimeil. 3.2 Pinnakate Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudeda kivimid, mis Eesti alale kujunenud jääaegade ja jäävaheaegade jooskul. Pinnakatte moodustavad mandrijäätumise käigus ja hiljem moodustunud setted. Sete on kivmite murendist või organismide jäänustest joosnev pude aine. Peamiseks pinnakattematerjaliks on moreen- liustike kuhjatud, segakoostise ja- lõimisega, sorteerimata ja ümardamata osadest koosnev sete ehk erineva suurustega kivimiosakeste segu. Rändrahn- on mandrijää eialgsest asukohast eemale kantud suur kivi. Kivikülv- on rändrahnude kogu. Mineraalsed setted: Liustikujõgede setted - kruus ja jämedateraline liiv
keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine. 11. Mulla koostis: Mineraalained, orgaanilised ained(süsinik, lämmastik,väävel). Mulla ehitus: Kõduhorisont Huumushorisont-toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Väljauhtehorisont Sisseuhtehorisont-toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.
annaabi.ee 
