Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graph 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati. (Lametrükk on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane. Värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Tuntuim tehnika on litograafia ehk kivitrükk.) Trükkimiseks on vaja litokivi. Litokivi ehk litograafiakivi on peeneteraline ja savikas lubjakiviplaat, mida kasutatakse litograafias. Litokivi lihvitakse tavaliselt 812 cm paksuseks. Seejärel joonistatakse kivile rasvase kriidi ja/või tussi abil kujutis, mida söövitatakse nõrga lämmastikhappe lahusega. Happe toimel ühineb värvis sisalduv rasv keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele)
Peamised graafilised kõrgtrükitehnikad on puulõige, puugravüür ja linoollõige, mille puhul töödeldavaks materjaliks on vastavalt laudpuu (lõigatud piki süüd), otspuu (risti süüd) ja linoleum. Sügavtrükis kasutatakse peamiselt tsink- või vaskplaate. Kuivnõela, metsotinto ja vasegravüüri korral uurendab kunstnik plaati mingi riistaga, akvatinta, ofordi ja pehmelaki puhul kasutatakse plaadi töötlemiseks hapet. Lametrükitehnika on litograafia ehk kivitrükk. Rakendusgraafikas on palju harusid, kõige rohkem viljeldakse tarbegraafikat (pakendite ja kaubamärkide loomist jms.), raamatuillustratsiooni ja plakatikunsti. Graafika suurmeistrid on saksa kunstnik A. Dürer, hollandi kunstnik Rembrandt, hispaania kunstnik F. Goya ja jaapani kunstnik K. Hokusai. Eesti kunstis asetseb graafika tähelepandaval kohal, kuulsaimad vabagraafika viljelejad on olnud K. Raud ja E. Viiralt
maastikke Range monumentaalse vormi- ja värvikäsitlus Arvati, et õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust Suuri raskusi müügi ja eksponeerimisega Maal ,,Viljapeade korjajad" Jean-François Millet ,,Õhtupalve" Honore Daumier (1808-79) Prantsuse maalikunstnik, graafik, skulptor ja karikaturist Avaldas oma teoseid radikaalses ajakirjanduses (La Caricature) Tema joonistustel ja litograafiatel (kivitrükk) on tihti ühiskonnakriitiline iseloom Kunstis puduvad positiivsed kangelased Vormikäsitlus lakooniline, jõuline, ekspressiivne Monokroomsed (pruunikas- roheline värvigamma) ja monumentaalsed maalid Maal ,,Pesunaine" Honore Daumier ,,The uprising" Suured pildid Motiiv- rõhutatud Gustav Courbet argipäevane (1819-77) Ehitas kunstigalerii Pavillion du Realism Kunstnik, kes korraldas
- antiikmütoloogiline maal - sakraalne maal - olustikumaal Graafika Alaliigid: - joonistusgraafika - trükigraafika Tehnikad: - kõrgtrükk- trükivad kõrgemad pinnad NT linoollõige - sügavtrükk- on trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse trükiplaadilt paberile trükipressi abil. NT ofort, kuivnõel - lametrükk- on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane, nt Litograafia ehk kivitrükk Arhitektuur Alaliigid: - sakraal - profaan - maastik Skulptuur Alaliigid: - ümarplastika – vabalt seisvad ja igast küljest vaadeldavad skulptuurid - reljeefplastika – pinnaga seotud ja ning vaadeldavad vaid ühest suunast Materjalid: - kivid nt lubjakivi, liivakivi, - puit marmor - plast - savi - jää
vaikus,"Viljapeade korjajad" Gustave Courbet barbisoonlaste juht, ,,Matus Ornans'is", impressionistid kogunesid tema seltskonda, 1855 Pariisis maailmanäitus, kuid tema töid ei võeta vastu, tekitab siis ise oma näituse sinna lähedale keldrisse ja saab tohutut tuntust, ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Courbet" Honore Daumier Iseõppija, poliitilise sisuga pilkepildid, palju karikatuure, kritiseerib sotsiaalseid pahesid, litograafia e kivitrükk on lemmiktehnika, kaastööd ajakirjadele, ,,Crispin ja Scapin", ühe rahandustegelase karikatuur ,,Pesunaine" Eduard Manet vanim impressionist, ka realistlikud tööd, vulgariseerib, ,,Olympia" *Eesti August Weisenberg esimene eesti soost skulptor, eeskuju klassitsismist, hiljem realistlikud tööd, ,,Hämarik", ,,Linda", ,,Ema portree", ,,Koit", lemmikmaterjal on marmor
Lametrükk Lametrüki puhul on trükivormi pind tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Vanadest lametrükitehnikates on tuntuim litograafia. Monotüüpia lametrüki tehnika, kus värviga metall- või klaasplaadile maalitud kujutisest saadakse trükkimisel harilikult üks tõmmis. Litograafia Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graph 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati Trükkimiseks on vaja litokivi. Selleks võetakse 812 cm paksune lihvitud lubjakiviplaat ja sellele joonistatakse kujutis rasvase kriidi ja/või tusiga. Seejärel söövitatakse kiviplaadi pinda nõrga lämmastikhappe lahusega, mille toimel värvis sisalduv rasv ühineb keemiliselt kiviga
instrumendiga (liivapaberiga) ühtlaselt karedaks, saavutatakse sügav must pind). Keemilised tehnikad on ofort (plaadi pind kaetakse happekindla lakiga, millele kraabitakse joonis ning söövitatakse) ning akvatinta (kasutatakse pulbrit. Pinnad, mis jäävad valgeks, kaetakse lakiga, pulber sulatatakse plaadile kinni)) ning lametrükk (trükkivad ja mittetrükkivad osad on ühel tasapinnal, värvi kinnistamiseks kasutatakse keemilisi võtteid. Tehnikateks on litograafia, kivitrükk). Offset truck on valgustrükk, kus kasutatakse fotograafilisi meetodeid. Monotüüpia puhul maalitakse kujutis aluspinnale (klaas või plastik), tehakse ainult 1 tõmmis. Deatüüpia puhul kaetakse aluspind ühtlase värviga ning sellele asetatakse paber. Serigraafia puhul kandub värv värvitavale materjalile läbi raamile paigaldatud võrgu. 20. sajandil kasutati trükikunsti esmakordselt kunstilistel eesmärkidel. Tõmmis on estamp ehk äratõmme graafiliselt töödeldud plaadilt
kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Kolmas prantsuse realistlik kunstnik oli HONORE DAUMIER [onoree domjee] (1808-1879), kelle põhitegevus jäi graafika valda. Tema joonistustel ja litograafiatel (kivitrükk) on tihti ühiskonnakriitiline iseloom. Oma töid avaldas ta satiirilises ajakirjanduses. Daumier`i tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusega tüübid. Daumier`i kunstis pole kohta positiivsetele kangelastele. Peaaegu kõik tüübid mõjuvad karikatuursena, kuid väga ilmekalt ja veenvalt. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult, aga võimuesindajate
äratuntavad esemed, kuid tegelikult on spontaanselt tekkinud vormidele hiljem lisatud detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. 1976. aastal avati Joan Miró Kaasaegse Kunsti Fond ning 1979. aastal, neli aastat enne Miró surma, nimetati ta Barcelona Ülikooli audoktoriks. Miró oli väga produktiivne, ta lõi oma eluajal pea 2000 õlimaali, 500 skulptuuri, 400 keraamilist tööd, 5000 joonistust ja kollaazi ning 3500 graafilist tööd(kivitrükk, sketsid). KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.slideshare.net/kadriart/joan-miro-5516243 http://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Mir%C3%B3 http://joanmiro.com/joan-miro-biography/ http://kunst-en-cultuur.infonu.nl/biografie/42855-de-spaanse-schilder-joan-miro.html Lääne kunsti ajalugu eelajaloost 21. sajandini, Antony Mason, Varrak, Tallinn 2009, lk 113 Üldine kunstiajalugu, Jaak Kangilaski, "Kunst", Tallinn 1998, lk 276 20
kõigile traditsioonilistele visuaalse kunsti alaliikidele (joonistus, maal, graafika, skulptuur) kujutis: figuur, piirjoonis kujutlus: ettekujutus, kujutelm, kujutluspilt, aim; kontseptsioon, plaan;väljamõeldis, fantaasia kunstivool : laseering: (sks. Lasierung) hoolikalt peale kantud läbipaistvad kihid tillukesed pigmendiosakesed segatuna õlipõhises sideaines; värvilahendust nüansseeriv ja lõpetav maalikiht traditsioonilises kihimaalis litograafia: kivitrükk (graafikatehnika) manuaalne: kätega tehtav, käeline, käsitsi, käsi meetod: (kr. methodos jälgimistee) otstarbekohane ja kavakindel toimimisviis mingi eesmärgi saavutamiseks monoliit: ühest kivist valmistatud struktuur või sammas monumentaalne: suuremõõtmeline; võimas, ulatuslik; monumenti (mälestussammast v. ehitist) meenutav monoliitne: ühest ja samast materjalist valmistatud; vormilt kompaktne, terviklik, ühtne
on postmargid, kutsekaardid, ex librised. 37. Kõrgtrüki tehnikad (4) ? 1)puulõige,2) puugravüür,3) linoollõige 4) plastiklõige. 38. Sügavtrükis eristatakse tehnikaid (2) ? 1)mehhaanilisi tehnikaid.2)söövitatud tehnikaid 39. Sügavtrüki mehhaanilised tehnikad (4) ? : 1)vasegravüür, 2)külm- e kuivnõel,3) metsotinto, 4)kartongitrükk 40. Sügavtrüki söövitatud tehnikad (4) ? : 1)ofort, 2)akvatinta,3)pehmelakk, 4)reservaaz. 41. Lametrüki tehnikad (3) ? 1) litograafia e kivitrükk, 2)võrk- e siiditrükk e serigraafia,3) monotüüpia. 42. Mis on vanad paberi liigid (2) ? 1)papüürus 2)pärgament 43. Mis on pärgament ? kirjutamis- ja köitmismaterjal, mida vanasti valmistati noorloomade (vasika-, lambaIvõi kitsetalle) parkimata, kuid puhtaks kaabitud ja pimsskiviga lihvitud nahast. 44. Mis on vesimärk ? paberi valmistajat, valmistamisekohta ja aega tähistav tunnuslik joonkujund paberilehes, mis on eriti hästi nähtav vastu valgust, sest vesimärgi kohal on paber
Trükitehnoloogia eksami küsimused ja vastused (Eksam on 11.01) 1. Trükitehnoloogia arengu ajalugu ( Gutenberg/Senefelder ) Gutenberg 1397 1468. Peetakse esimese liikuva trükimasina leiutajaks. Suurtööks peetakse 1445. aastal 200 saksakeelse Piibli eksemplari trükkimist. Senefelder 1771 1834. Litograafia ja sellega koos ka lametrüki leiutaja ( aastal 1796). Litograafia- kivitrükk. Leiutas litoraafia pmst kogemata kukutades tindi niisutatud paberile. Peale mida hakkas ta katsetama kiviga, mis tulemina andis talle võimaluse teha nii palju koopiaid kui kulus, ainult kivi niisutades. 2. Erinevate trükiliikide põhimõtted ( Ofsett/Lito; süvatrükk; kõrgtrükk; siiditrükk ) Offsetti teavad kõiki ja litot ka. Süvatrükk trükiplaadile kraveeritakse kujutised, plaat kaetakse värviga ning
Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahvel seina sees o Miniatuurmaal (keskaeg) e. raamatumaal o Mosaiikmaal värve ei kasutata, kivikesed jms tükid o Vitraaz värve ei kasutata, värviline klaas GRAAFIKA (kujutav e. vaba) o Söe- ja grafiitjoonistus o Litograafia kivitrükk, rasva ja vee vastastikkune tõukumine o Trükigraafika (15.saj) kõrgtrükk puugravüür sügavtrükk kraabitud sisse (vasegravüür) lametrükk rasvane kriit kiviplaadil (18.saj litograafia) o Pastellgraafika TARBEKUNST o Disain masinatega tehtud massikunst. Tekib 20. saj. alguses. (autodisain, elektroonika) o Keraamika päris Jaapanist, laiemalt hakkab levima 8-7. at. eKr. (Hiina,
õhuperspektiivi või anatoomia reegleid. 46. Koloriit värving, värvitoonistik, värvikäsitlus 47. Kubism 20. saj alguses Pariisis kujunenud kunstivool, kõrgaeg kuni 1915. Esialgu lähendati kujutatav objekt geomeetrilistele põhivormidele, loobuti tsentraalperspektiivist ja ühendati ühte pilti objekti erinevad vaated. Alates 1912.a'st hakati kasutama ka kollaazitehnikat. 48. litograafia (lito) kivitrükk, litograafiakivile kriidiga joonist paljundatav kujutis. 49. Natüürmort elutuid esemeid kunstipärases aretuses kujutav maal/ ehk vaikelu. 50. Opkunts 1964.a loodud mõiste optilisi efekte sisaldavate kunstiteoste tähistamiseks. 51. Perfomance etenduskunst, kunstniku juhatusel ja publiku osalusel luuakse improvisatsiooniline etendus/ happening´ist 1970.a välja kasvanud kunstisündmus, ühe kunstniku etendus, milles publik ei osale. Etendusel on teatud plaan
illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraazikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia- kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. 2.Esiaja kunst: maal, skulptuur, kultusliku otstarbega ehitised kus ja miks? Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e
keskaegse käsikirjalise raamatu illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraazikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia- kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki.
keskaegse käsikirjalise raamatu illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraazikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia- kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki.
Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis standartne tähekuju.. Tulid õpikud ja sõnaraamatud, mis omakorda standardiseerisid keelt. Trükikunst muutis teabelevi kiiremaks, ,,plahvatuslikuks", ka laiaulatuslikumaks.Ühesugune teave levis paljude standartsete koopiatena. Lugemine muutus individuaalseks. Mõju Eestile: I trükikoda avati 1631, ja neid tekkis juurde nagu seeni pärast vihma. 19. sajandil tulid vasetrükk ja litograafia (kivitrükk) ning kiirpress. 19. saj. lõpus tuli tsinkograafia, mis tegi võimalikuks ajalehtede illustreerimise fotodega. 3. Perioodika tunnused (4) ja esimesed perioodilised väljaanded. Plakati, kalendri, rahvaraamatu seosed ajakirjandusega. Perioodika tunnused: 1. Perioodilisus (jätkuvus) 2. Aktuaalsus 3. Sisu mitmekesisus 4. Levikutaotlus I perioodilised väljaanded: Euroopas 17
surve all pundub niiske ja pehme paber uuretesse ja võtab sinna jäänud trükivärvi kaasa. Sellise viisi suureks plussiks on väga peente ja täpsete joonte saamise võimalus. Pikka aega kasutati sügavtrükki raamatute illustreerimisel. Tähtsamad tehnikad on vasegravüür, kuivnõel, ofort, akvatinta, pehmelakk ja metsotinto. Lametrükk- sel juhul on plaadi pind täiesti tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Vana tehnika on litograafia - kivitrükk, mille puhul kantakse kiviplaadile joonistus rasvapliiatsiga. Plaati niisutatakse veega, mille tulemusena trükivärv jääb külge ainult rasvastele kohtadele. Võimalik on ka värviline trükk. Sel puhul tuleb iga osastisvärvi jaoks valmistada omaette plaat. Otseselt kunstiteostena välja pakutud graafikateosed kuuluvad vabagraafika valdkonda. Väga suur roll on läbi aegade olnud raamatugraafikal, eriti 20. sajandil on laialt levinud reklaam- ja tarbegraafika.
Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövitatud ja uuesti lakitud, et jääks kujund Lametrükk e. Litograafia e. Kivitrükk kivile maalitud ja siis trükitud Kõigil neist on veel palju alaliike! o TARBEKUNST (Jaguneb materjalide järgi) Keraamika savist esemed Metallehistöö Klaasikunst Nahkehistöö Tekstiil Puitehistöö Disain et muuta tooteid praktilisemaks ja ilusamaks, 20.saj Moekunst Fotograafia Arvutikunst Videokunst 2. Kunsti tekkimine- koopamaalid, megaliitilised ehitised.
Peamised graafilised kõrgtrükitehnikad on puulõige, puugravüür ja linoollõige, mille puhul töödeldavaks materjaliks on vastavalt laudpuu (lõigatud piki süüd), otspuu (risti süüd) ja linoleum. Sügavtrükis kasutatakse peamiselt tsink- või vaskplaate. Kuivnõela, metsotinto ja vasegravüüri korral uurendab kunstnik plaati mingi riistaga, akvatinta, ofordi ja pehmelaki puhul kasutatakse plaadi töötlemiseks hapet. Lametrükitehnika on litograafia ehk kivitrükk. Rakendusgraafikas on palju harusid, kõige rohkem viljeldakse tarbegraafikat (pakendite ja kaubamärkide loomist jms), raamatuillustratsiooni ja plakatikunsti gravüür uurendpilt, mille valmistamisel joonistus graveeritakse või söövitatakse siledasse metalli- või puuplaati. Süvendatud osad täidetakse värviga vaid sügavtrüki puhul, kõrgtrükis trükivad (puu)plaadi kõrgemad osad 3. Arhitektuuri liigid sakraal- e. kirikuarhitektuur profaan- e. ilmalik arhitektuur
Mis puudutab tööstust, siis kõige tugevamini oli arenenud tekstiilitööstus, töödeldi ümber villa ja hiljem lina. (Kalevivabrikud asusid Kärdlas, Sindis, Narvas ja ka Tartus.) Nii et eestikeelne ajakirjandus oli ikka suunatud maarahvale, kelle hulgast hakkas esile kerkima üha rohkem haritlaskonda. Trükikojad ja telegraaf Uute trükikunstialadena levisid 19. saj esimesel poolel puulõike kõrval vasetrükk ja kivitrükk e litograafia. Eesti rahvusliku raamatu- ja ajakirjandusgraafika rajajaiks said Berendhoff ja Jakobson, kelle puulõiked illustreerisid kaasaegseid ajalehti. Trükitehnika arenes hoogsalt: Eesti trükikodade sisseseadeid täiustati. 1878 oli kaheteistkümnes Tallinna ja Tartu trükikojas kokku 19 käsipressi ja 18 kiirpressi (neist 10 Tln-s ja 8 Trt-s). Hakati kasutama ka aurujõudu kiirpressidel trükkimiseks. Grenzstein seadis 1893 oma trükikojas sisse esimese tsinkograafiatöökoja, kus
annaabi.ee 
