Maavärinad
kivimiplokkide liikumises piki maakoore murranguid."( http://www.rescue.ee/19669)
Kohta kus algab kivimite rebestumine maapõues nimetatakse maavärina koldeks ehk maavärina
hüpotsentriks. Epitsentriks aga nimetatakse keset, mis on maapinna hüpotsentri kohal olev punkt,
kus maavärin on kõige tugevam. Sõltuvalt pingejõudude suunas võivad maapõues olevad
kiviplokid liikuda murrangult külg-, peale-, või allanihke suunaliselt.
95% maavärinatest on tektoonilised ehk on tekkinud kivitme purunemise ehk murrangu
tulemusena. 4-5% toimub aga vulkaani pursete tagajärjel või siis nende eel, sellised maavärinad
on enam vähem tekkinud sügaval maa-all umbes 600 kilomeetri sügavusel. Kõige tugevamad ja
ohtlikumad planeedi värisemised on seotud just tektooniliste või siis vulkaaniliste
maavärinatega. Eriti laamadeservadel, kuna seal käib pidev liikumine ja kivimite pinged
kogunevad eelkõige sinna.
annaabi.ee 
