paksenenud *sklerenhüüm puiduosas rakukestadega (puidukiud) moodustavad elusatest rakkudest puude tüvede põhiosa, *sklerenhüüm niineosas (niinekiud)ei pruugi surnud rakkudest, mis puituda, asuvad varre tihti täitunud õhuga, kooreosas, lehtedes ja juurtes; ühtlaselt paksenenud ümarad (nim kivisrakkudeks) ja puitunud, piklikud, paiknevad ntks luuviljade moodustavad kiude (kirss, ploom..) seemet ümbritsevas kestas, pähkli viljakestas Juhtkude *puiduosa trahheiid Õistaimede varre juhtkimbus - pikad, kitsad, otstest teritunud rakud, mille kestad paksenenud, seintes koobaspoorid
vool. Ksüleem (juhtkimbu puiduosa) – surnud, torujad, – trahheed (pikemad) ja trahheiidid (lühemad, tippudest ahenenud). Mööda puiduosa liigub anorgaaniline aine ülespoole (apoplastiline transport) – tõusev vool. Tugikoed. Kollenhüüm – noortel/üheaastastel taimedel, paksenenud seintega rakud. Rakud on elusad, kasvamisvõimelised, puitumata. Sklerenhüüm, jaguneb niinekiududeks, puidukiududeks ja kivisrakkudeks. Niinekiud – pole puitunud, on elus, toestavad sõeltorusid ja saaterakke. Puidukiud – otstest teritunud, puitunud kestadega, surnud, ühtlaselt paksenenud rakud Kivisrakud – nt kirsikivi kest, pirni südamik Erituskoed. Toodavad vedelaid või tahkeid aineid, mille ülesandeks on üldiselt kaitse. Piimanäärmed, nt võilillel Nektaariumid (ligimeelitamiseks) Näärmekarvad 7. Seeneraku eripärad.
annaabi.ee 
