Budistlik kunst
India enda ja väljaspoolt tulevatest elementidest. Stiimul taolise kunsti tegemiseks tuli
kahtlemata Achaemeni aegsest Pärsiast, kuid leidlikud India kiviraidurid panid selle
täitma uut ja erinevat eesmärki. Kui Bharhut'i suure stupa (II saj eKr) reljeefide hulgas
leiduvad algupärased loodus- ja viljakusjumaluste jaksi kujud on indiale tüüpilised, siis
teised kujud lähtuvad selgelt pärsia eeskujudest ning viitavad sellega ka monumentaalse
kivinikerduse stiili lähtekohale. Ometi kasutatakse nii stiil kui ka ikonograafiat budistlike
monumentide tarvis ja need kehastavad nüüd uusi ja budismile omaseid usulisi
põhimõtteid.
Kultusarhitektuur tuli koos budismiga III saj paiku eKr, sest enne valitsenud brahmanism
seda ei vajanud. Stuupadest on juba räägitud, kuid budism ehitas ka pühahooneid. Kuna
tollal ei omatud veel piisavalt tehnilisi teadmisi suurte hoonete ehitamiseks, siis osutuks