Meteoorid ja meteoriidid Meteoorid Pimedatel pilvitutel öödel võime näha langemas helendavaid taevakehi, mis liiguvad tohutu kiirusega läbi Maa atmosfääri. Ilmingut põhjustavat kosmilist kehakest nimetatakse meteoorkehaks ehk meteooriks. Täppisteadlased teavad nii tähtede arvu kui asukohti. Ka seda, et ükski neist pole aegade jooksul kaduma läinud. Järelikult peab langev täht tekkima vahetult enne selle kadumist, ja sellise pildi annab just suure kiirusega atmosfääri tungiv taevakeha. Jälje pikkus ja heledus on üsna heas seoses selle meteoorkeha kineetilise energiaga, ja kui on teada ka kiirus, saame siit rehkendada selle massi. Mida suurem on mass ja kiirus, seda pikem ja heledam tuleb jälg. Üle terve maakera langeb ööpäevas 90 miljonit heledat meteoori. Meteoriidid Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud meteoorkeha. Nad langevad maapinnale soojadena või tulistena, kuid mitte enam hõõguvana, nag...
mis pärineb mandrijää viimase lühiaegse pealetungi eelsest ajast. Löögijäljest radiaalselt hargnenud lõhed ei jäta kahtlust selle üle 12 000 aasta tagasi tekkinud lohukese meteoriitses tekkes. Meteoriidi enda aga kandis pealetunginud jää, mis poleeris paelava ja lihvis ka löögijälje lõunaserva, edasi lõuna poole. Eesti territooriumile nimetamisväärseid jälgi jätmata langenud meteoriidid 1821.a. Jõgeva lähedal Kaiaveres langenud kivimeteoriidist jõudsid Tartusse vaid kuuldused ja ilmus sõnum kohalikus ajalehes; 1855.a. Kaande kivimeteoriidisadu Saaremaal; 1856.a. Ligastesse langenud omapärane klaasjas kivimeteoriit Valga maakonnas; 1863.a. Pilistvere meteoriidisadu lisas rohkesti materjali nii Tartu Ülikooli meteoriidikollektsioonile kui ka vahetuseks; 1872.a. Tännassilma langenud kivimeteoriit Kasutatud kirjandus · http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/meteoriidikraatrid.html · http://geoeducation
annaabi.ee 
