M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Kes taluks aja viha,
Vägevate ülekohut, uhkete vägivalda,
Seaduse pikalisust ja ta piina rahu
Keset surmavat kõrbe ja südaööd, kui
Hauad haigutavad pühalikus pimeduses?
Seal on maa, kust ükski tagasi ei tule,
kust tuleb mürk, mis tervet ilma täidab,
kus rahvas kõigub kahevahel.
Kõik õnnepilved meie peade kohalt
Ta soovi mõjul ära pöörduvad
Veel enne, kui nad teoks end muutnud on.
Oh eesmärk, mille poole püüdvad kõik!
Ent vaiki, kaunis Ophelia:
Ei, ära ava rasket kivikurku,
Vaid mine kloostrisse, -- jah, mine!»
Noh, vanamehele meeldis see kõne, ta õppis selle kole ruttu ära ja kandis suurepäraselt
ette. Näis, kui oleks ta just selle jaoks sündinud; kui ta täitsa asja juures ja erutatud oli,
siis oli päris liigutav, kuidas ta ägas ja puhkis ja väänles seejuures.
Niipea kui seks võimalust oli, trükkis hertsog mõned müürilehed; pärast seda oli parvel
kaks või kolm päeva ebatavaliselt rahutu, sest polnud enam muud, kui alatasa