NARVA
novembril vallutasid Nõukogude Venemaa Punaarmee relvastatud jõudude abil linnas võimu eesti
bolševikud.
Vabadussõja käigus, 18/19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud Utria
dessandiga linna Nõukogude okupatsioonist. Linnas tegutses Iverski nunnaklooster[6].
Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline
vanalinn sai kannatada Nõukogude pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel. Narva 3550 sõjas
purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000
elanikust elas pärast sõda, 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane põhiliselt linna äärealadel.
Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti,
otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate algusest varemed õhiti ja suure osa
vanalinna asemele ehitati tänapäevased korterelamud.
Pärast Teist maailmasõda asustati linn peamiselt migrantidega
annaabi.ee 
