Sinivaal
Planktoni
esinemistihedus on siin troopikameredega võrreldes 20 korda suurem.
Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20-
30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib
sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ja võib vee all olla järjest kuni 2 tundi.
Seejärel ujub vetesügavustest nähtavale planktonit suurte "ampsudega"
haugates. Pannes lõuad poolkinni, pumpab vaal vee välja ning hoiab planktonit
plaatide kiustes kinni.
SINIVAAL JA INIMESED
Oma hiiglaslike mõõtmete tõttu on sinivaal olnud vaalapüüdjate põhieesmärgiks.
Tema suur kere töödeldi ümber rasvaks ning tema kiusplaate aga kasutati
korsettide valmistamiseks.
1930.-31. aasta püügihooajal tapsid vaalapüüdjad Antarktika lähistel ligikaudu
30 000 vaala. Kaasajal nende arvukus kasvab, kuigi neid on järel veel vaid 10
000. Vaalade ning teiste vaalaliste kaitsele pühendavad tänapäeval suurt
annaabi.ee 
