Küberkiusamine Sissejuhatus Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides leiab järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakintod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide ülesriputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad Millised ohud on internetis? Nagu igal mänguplatsil nii ka siin leidub neid, kellele pakub naudingut teiste kiusamine. Seda teevad ühtmoodi nii poisid kui tüdrukud, nii lapsed kui täiskasvanud. Internet on koht, kus paljud pedofiilid on leidnud endale võimaluse ohvri leidmiseks. Nad otsivad endale koguaeg järjest uusi ja uusi ohvreid. Küberkiusamise liigid Enimlevinud on selllised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles ...
levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: · ei löö vastu · on targemad kui teised · on väikest kasvu · on paksemad kui teised · on pikemad kui teised · on aeglasemad kui teised · on vaesemad kui teised · on rikkamad kui teised · on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla)-> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda
pilgatakse. Ta ei suuda olla inimeste keskel ega suuda harjuda keskkonnaga, kus on über palju tundmatuid inimesi ning ei suuda nendega sõbruneda. Kiusatavatesse jääb jälg kogu eluks ning vahel ei suuda nad eluga isegi edasi minna. Nad hakkavad kooli vihkama ja nende elu hakkab minema allamäge. Tema hinded sageli langevad ja ta puudub tihti koolist. Neil on tihtipeale stress ja nende tervis on halb. Nad on pidevalt üleväsinud ja ei suuda enam edasi elada. Väga halbadel juhtudel ka kiusatav tapab, et saada vabaks sellest piinast, mis on teda tabanud. Kiusatav ei suhtle ega sõbrune kellegagi, sest ta kardab saada taaskord haiget. Kiusatav olla on väga halb ja talumatu. Kiusajaks võib saada meist igaüks, kes tahab. Nagu Isaac Asimov on öelnud, et ,,vägivald on rumaluse viimane võimalus." Tuleb olla tark ja mitte kiusata ning elada vägivallavaba elu. Tanel Sujev Tanel Sujev
... Midagi muud .... 12.Kui palju oled näinud kiusamist gümnaasiumi õpilaste seas? Vähe .... Keskmiselt .... Palju .... 13.Kuidas on ohvreid kiusatud ? Löödud .... Narritud .... Solvatud .... Ähvardatud .... Asju on ära võetud .... Ignoreeritud .... Midagi muud .... 14.Kas keegi segas vahele ? Ei .... Õpetaja .... Kaasõpilane .... Keegi teine .... 15.Kes sinu arvates peaks vahele segama ? Mina ise .... Õpetaja .... Kaasõpilased .... Kiusatava vanemad .... Kiusatav ise .... Keegi teine .... 16.Oled sa ise kunagi kiusatava kaitseks välja astunud ? Jah .... Ei .... 17.Mida sa teeksid vägivalla ära hoidmiseks ? ................................................................ 18.Kas sulle meeldib kiusata/kiusatav olla ? Jah .... Ei .... 19.Kes langevad sinu arvates kiusamise ohvriks ? Välimuselt erinevad .... Teistest nõrgemad .... Uued õpilased .... Majanduslikult erinevad .... Keegi teine .... ja kes ? ................................... 20
jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu on targemad kui teised on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised on aeglasemad kui teised on vaesemad kui teised on rikkamad kui teised on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla)-> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda
alandama või muud moodi kiusama ning kuidas saaks seda ära hoida? TÜ kasvatusteaduste magistrant Karin Naruskov on öelnud: ,,Küberkiusamine ei tekita ohvrile sinikaid ega murra käeluud. Seda enam peavad lapsevanemad ja õpetajad olema tähelepanelikud Internetis toimuva suhtes." Reaalelus toimuvat füüsilist kiusamist märkavad inimesed varem või hiljem, kuid küberkiusamise suurim miinus on see, et kunagi ei tea, kes võib olla kiusatav. Internetis kiusamine on sageli varjatud, lapse lähikondsed ei pruugigi seda märgata, kuigi oluline on avastada probleem juba eos. Õpilased veedavad üha rohkem aega kübermaailmas, Internet on kõikjal kasutatav. Lisaks arvutile kuulub üldjuhul tavalise õpilase varustusse ka mobiiltelefon, mis teeb netiavarustes surfamise eriti kergeks. Kahjuks ei käitu kõik nii, nagu ühiskond õigeks peab ja see toob tihti endaga kaasa palju kahju.
SUHTLEMISRASKUSTEGA LAPS Suhtlemisraskused: · kaasnevad tihti teiste erivajaduslike häiretega · esinevad väga sageli ka iseseisvalt. Põhjused: · psüühiline või füüsiline trauma · kasvatusvead · senine kesine suhtlemiskogemus või traumaatiline suhtlusolukord · lapse iseloom kui selline. Laste suhtlemisraskusi võib liigitada iseloomulike tunnuse järgi: · Uje laps · Kiuslik laps · Taktitundetu laps · Ülitundlik laps · Kiusatav laps · Äkiline laps · Väike täiskasvanu · Sündinud juht · Pessimistlik laps Õppimine · Iseloomulik on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel. · Õpiraskused erinevates õppeainetes · Ebapiisavad põhioskused Segavad õppimist: hajutatud tähelepanu, püsimatus, ei suuda keskenduda, ärevus. Kuidas aidata last? Tugiteenused Eestis · Märkamine · ,,Kiusamisest vabaks" · ,,Imelised aastad" · Juhendmaterjalid
Tavaliselt kardetakse avaldada oma arvamust, tõelisi soove ja unistusi. Me kardame, et muutume teiste naerualusteks. Minu arvates on need inimesed väga julged, kes elavad nii nagu tahavad ega arvesta teiste arvamusega. Elu jooksul inimesed muutuvad ning tänapäeval toimub see minu meelest eriti kiiresti. Iseendaks jäämine on seotud erinevate probleemidega, tuleb ületada mitmeid raskusi. Siinkohal võib näiteks tuua koolikiusamise. Tihti saab see alguse sellest, et kiusatav erineb teistest, enamasti mingi tühise asja poolest, näiteks riietuse poolest. Paljud kiusatavad üritavad end ka muuta, kuid see annab kiusajatele hoogu juurde. Lõppude lõpuks ei saa kiusamise ohver olla see, kes ta tahab olla, kuna kardab teiste arvamust ja ei julge olla tema ise. Noored tahavad enamasti sulanduda massi ja see toob kaasa inimese muutumise. Samuti kardetakse ilma jääda sõpradest, aga ma arvan, et need pole sõbrad, kes ei suuda inimest võtta nii nagu ta on.
muudki. Minu arvates on see väga totter ning solvav. Poisid eelistavad sõnade asemel vägivalda , nad üldjuhul ei kasuta sõnu , kuigi sõnad võivad vahel valusamad olla. Nad elavad oma halba tuju nõrgemate peal välja. Neile tundub naljakas , kui kellelegi ette pandud jala pärast teine valust nutma hakkab. Juhtub ka seda , et poised üritavad tüdrukutele näidata , kui kõvad mehed nad on. Kiusama hakatakse ka selliseid , kes ei sobi kampa. Kui kiusatav aru ei saa, et teda ei taheta seltskonda , käib järel ning kui saladusi kuuleb ja oma emale või kellelegi teisele räägib , kes kuuldust kohe edasi räägib. Vanemad peaksid mõtlema , enne kui naabritele või teistele külamooridele rääkima lähevad , oma lapse heaolule. Ma ei väidagi , et kiusatavad ise kõigis asjades süüdi on , sest enamasti on kiusajad tundnud sama , mida oma ohvritele teevad.
kiusamine. Kellel ikka teatavaid võimalusi ei ole, see ei kuulu nö. heasse seltskonda. Eriti palju räägitakse praegu küberkiusamisest. Netis on võimalik ananüümsena palju halba teha. Samas ollakse võrgus ka palju julgemad. Kuigi kellegi mõnitamine ja kiusamine on nõme, arvan ma, et väga paljudel juhtudel on ohver ise kiusamises süüdi. Väga sageli on kiusamisele eelnenud ohvri poolne äärmiselt nõme käitumine või tegu. Kindlasti on siin ka erandeid mil kiusatav ei ole kiusamist millegagi ära teeninud. Veel arvan ma, et kiusamine on mingil moel seotud ka seltskonnaga kes koolis õpivad. Näiteks meie koolis ei ole kiusamine väga tõsine teema. Pigem on tegemist heasoovliku tögamisega. Mingis eas on tüdrukute vahel ka seda paksu/peenikese teemat olnud. Ei ole ka enda Härmas ja Treffneris õppivatelt tuttavatelt selle teema kohta midagi kuulnud. Kuigi mina ei ole kiusamist kogenenud, arvan ma, et see on teema millega tuleks tõsiselt tegeleda
koolidirektorile, psühholoogile. Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks. Liigu koos sõpradega. Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha. Missugune see kiusaja on? palju energiat sõnaosavust, räägib musta valgeks hea arvamus enesest oskus teisi mõjutada ja ära käsutada näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita suur võimuvajadus hirm ise kiusatav olla Kasutatud kirjandus http://www.kuriteoennetus.ee/13254 http://www.politsei.ee/?id=990 http://www.lapsemure.ee/index.php? id=7,3,0,0,1,0 29.03.2009 11.00 12.00
Kiusamine Eesti koolilaste hulgas Kiusamine on kindlasti paljudele inimestele väga isiklik teema. Viimaste uuringute sõnul kannatab hetkel Eestis iga neljas või viies laps mingisugust sorti kiusamise all. Seda ei panda ka tihti koolis või tänaval tähele ning isegi kui märgatakse, on vahele sekkuvaid inimesi vähe. Kõige lihtsam olekski ju minna ning käskida kiusamine lõpetada, kuid vaikse loomuga ja omaette hoidvad eestlased seda tavaliselt ei tee. Seega peab kiusatav ise lahenduse leidma. Kuid kuidas? Kiusamine ei ole kindlasti mingi uus nähtus ning mida aeg edasi, seda rohkem on selleks erinevaid võimalusi. Viimase kümnendi jooksul on oma pead tõstnud küberkiusamine, mis on levinud ka eesti koolilaste seas. Selline kiusamine on kohati ohtlikum, kui päriselus kiusamine. Esiteks on kiusajad ekraani taga istudes kordades julgemad ning võivad öelda palju julmemaid asju. Teiseks on internet ning sotsiaalmeedia väga suur osa laste
“ Sellest põhimõttest loen välja, et kui keegi teeb midagi halba, ei tohiks sellest välja teha ja mitte samaga vastata. Mõlemaid põhimõtteid võib esineda ka tänapäeval igapäevaselt, erinevates olukordades. Igal inimesel on oma põhimõtted, mille järgi nad oma elu elavad. See tähendab, et igaüks reageerib ka erinevalt välismõjudele. Tänapäeval on väga aktuaalne teema kiusamine. Kiusamine toimub nii koolis, väljaspool kooli kui ka e-keskkonnas ehk küberkiusamine. Iga kiusatav toimib kiusamisega erinevalt. Siin kehtivad põhimõtted, mida järgiti ka vanadel aegade. Osad inimesed vastavad inimestele, kes on neile halba teinud samaga ehk siis „silm silma, hammas hamba vastu“. Nad ei suuda sellega leppida ning teevad kõike, et teisele halbade tegude eest kätte maksta. Teine tüüp inimene aga neelab oma tunded alla, ükskõik kui vihased nad ka poleks. Nad lepivad sellega mis on tehtud ja elavad oma elu edasi. Siinkohal kehtib ka ütlus „parim kättemaks on
Samuti võib kiusajaks osutada laps, kes on vägivaldsest perest pärit või kes tahavad ennast näidata koolis, et teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada.Tavaliselt on nende laste õppeedukus alla keskimise.Alati ei ole aga problemaatilsed kiusajad. On ka grupiviisiline koolivägivald, millest võib osa võtta ka väga hea õppeedukuse ja hea kasvatusega õpilane. Olen ise põhikooli alguses koolivägivallaga kokku puutund. Ükskord oli kiusatav,sest läksin enda sõbrannaga tülli,kes oli suhteliselt ennasttäis ja ülbe.Tema oli ilusam kui mina sellepärast suutis pöörata meie klass minu vastu , keegi ei rääkind minuga ega võinud suhelda minuga.Peksa ega midagi ei saand,sest see lõppes ennem ära.Tüdruk sai aru , et on lamedalt ja egoistlikult käitund ning palus vabanust.Leppisime ära ja kõik sai korda. Paar aastat hiljem oli vist kiusajate pundis.Sain enda klassiga hästi läbi ning ka selle
enesehinnangu käes ning alandavad ja kritiseerivad teisi. Suurim oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, kellel on näiteks prillid või on paksem kui eakaaslane, õpib paremini kui teised või kes on füüsiliselt nõrgem ning ei suudeta kiusajatele vastu astuda. Ka need kellel on madalam enesehinnang või pärit vaesemast perest. Ohvriteks valitakse just need inimesed, kes on tuntavalt nõrgemad. Esimene samm, mida kiusatav üldse teha saab, ongi probleemist rääkimine! Kiusajateks on tavaliselt need, keda on ennast varem kiusatud, kas kodus või nooremas klassis. Tegelikult pesitseb probleem kiusaja sees, kellel on madal enesehinnang. Kiusajal on vaja välja pressida nii-öelda üleolek ja tunnustus, et saavutada soovitud tähelepanu. Kiusajal puudub võime mõista teiste tundeid ja sageli ei oska ta ise sõber olla ega ka sõpru leida. Osadel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama
ka vaid suuremates koolides, kus norimised võivad lõppeda isegi kiirabis. Selleks, et kiusamist ära hoida, ei piisa kindlasti vaid kiusaja mõjutamisest. Pigem peaks mõjutama kõiki, kuna isegi passiivsed pealtvaatajad on kiusamise osalised. Kuna kodunt saab kõik alguse, peaks ka sealt just alustama. Kuna vanematel on väga tähtis roll nende lapse elus, siis just nemad saavad midagi oluliselt muuta. Ema või isa peaksid kindlasti lapsega rääkima, eriti sellest mis koolis toimub. Kiusatav ei julge sageli rääkida sellest, mis juhtunud on, kuid vanemad peaksid just sellele rõhutama. Lapse ema ja isa sageli õhutavad aga oma last valel viisil, kinnitades talle, et kiusajatele peab vastu hakkama, muidu on tegu luuseri ja äpuga. Sageli kasutavad vanemad abinõuna kooli vahetamist, kuid tegelikult ei ole sel eesmärki. Ohver jääb ohviks ka uues kollektiivis. Lapsi abistavad ka psühholoogid, kes on igas koolis olemas ning mõnes on ka laste tugigrupid.
Sealt lahkudes ja aineklassi juurde jõudnud, märkasin, et paharätid hakkasid irvitama, kui nägid mind klassiuksel. Vaatasin neile üllatunult otsa ja sammusin oma pingi juurde. Enne oma lauda nägin, et mu koolikott oli kadunud ja mu laua kõrval tahvli peal olid mu pliiatsid ritta pandud. Kui ma oma asju korjama hakkasin, alustasid piimahabemed oma solvamisega. Ma ei teinud neist välja, kuna teadsin, et neile meeldib see, kui kiusatav teeb neist välja ja hakkab kiusajat klassis tagaajama või sellega rääkima. Mina hoidusin sellest, aga tegin isekeskis plaani, kui mul on kasvõi üks asi puudu, lähen klassijuhataja või õppalajuhataja juurde ja räägin juhtunust. Oma asju kokku kogudes märkasin, et taskuarvuti oli puudu. Küsisin siis nolkide käest, kõik vastasid üheselt, et pole näinud. Läksin siis aineõpetaja juurde, et mind kiusati ja mu arvuti on puudu. Õpetaja vastas
enesetapuga, nagu võis näha hitt-filmis `Klass'. Koolivägivald on ka väga tõsine isikuvastane kuritegu, see on kriminaalkorras karistatav Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, kuulujuttude ehk laimu levitamine, peksmine ehk füüsiline vägivald ja ähvardamine ükskõik millega. Lisaks õpilaste omavahelistele kiusamistele võib ette tulla ka õpetajate kiusamist õpilaste poolt või vastupidi. Kuna ma ise olen olnud kiusatav kunagi, siis tean, et on äärmiselt tähtis selle kellelegi võimalikult kiiresti rääkida. Vägivallaga tegelevad sageli need lapsed, keda ennast on vägivaldselt koheldud kas kodus, lasteaias või koolis. Samuti lapsed, kes tahavad ennast näidata ja teiste silmis populaarsust tõsta , kuid nad pole suutelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Tavaliselt on nad halva õppeedukuse ja tähelepanuvajadusega õpilased
ainsama pääseteena on sama (või julmema) relva rakendamine. Tuleb loota, et kurjus kuulub Platoni ideedeõpetuse järgi näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailma, sest pühtsüdamlikult öelduna on inimene oma loomuselt hea. Tihti on otstarbekaim otsida algset põhjust tõigale, miks isik on just selline teatud momendil. Üsna tõenäoline võib olla ka tõsiasi, et süüdi on kiusatav ise. Liigse headusega toidetakse Dante kolme kiskjat: lõvi, pantrit ja hunti ehk sümbolistlikus tähenduses vägivalda, himurust ja reetlikkust. Iseloomuliku näitena kerkib esile Honoré de Balzaci ,,Isa Goriot'', milles südamlikul isal on oma tütarde suhtes ahviarmastus. Lisaks eelnimetatud kolmele allegoorilisele karnivoorile võivad jõudu saada ka surmapatud: uhkus, kadedus, viha, laiskus, kitsidus, prassimine ning liiderlikkus. Enne kui pole suudetud õppida ennast lõpuni tundma,
noorte probleemidele ning põhimõte on näidata mida igasugused ,,süütud" tembud endaga kaasa võivad tuua. Just selles konkreetses osas räägiti kooli vägivalla võimalikest tagajärgedest. Filmis jõuti järeldusele, et kooli vägivald võib põhjustada paljugi muud kui lihtsalt pisaraid. Tavapildis räägitakse kooli vägivallast, kui kiusamisest, mis sisaldab endas mõnitamist, tõukamist, sõimamist ja vahetevahel ka mõnda sinikat, aga tegelikult ei tea keegi, mida kiusatav inimene peale vägivalla kogemist teha võib. Selles näites lõppes koolikiusamine mitmete õpilaste surmaga ja mitte ainult nende, kes ise kiusasid, vaid ka lihtsalt valel ajal vales kohas olevatel inimestel. Vähestel juhtudel mõeldakse enne, kui midagi tehakse pikas perspektiivis ette ning see mitte-mõtlemine toobki kaasa juhtumid nagu ka see koolitulistamine. Poiss, kelle kohtuotsust oodatakse, mässis end tegelikult teise aitamisega suurde jamasse
endale eeskuju, kelle moodi ta tahab käituda ja arvab, et ta siis saavutabki tunnustuse ja silmapaistmise vähemalt omataoliste hulgas. Teinekord tehaksegi vägivallategusid, et oma kambapoiste või-tüdrukute seas silma paista. Niisugune poiss või ka tüdruk otsib endale ohvrit või ka nõrgemat isikut, kelle kallal norida. Ja nõrgemaks osutuvad samuti, kes õpivad hästi, kes on distsiplineeritud või on ka neil mingi füüsiline puue, aga mõnikord on kiusatav liiga vaikne, kellest on teada, et ta kunagi vastu ei hakka, ei ole temast õpetajale teatajat ega abipalujat. Nooremates klassides teinekord tirivad poisid tüdrukuid juustest, määrides nende vihikuid või ütlevad midagi(mida nad tegelikult ei mõtle). Kas on see vägivald või sümpaatiaavaldus? Sest lähenemine tütarlapsele ei olegi nii lihtne ja otsitakse igasuguseid võimalusi selleks. Tõsine vägivald on toorem, mõtlematum, hävitavam, mis võib välja viia väga tõsiste
suhteliselt üksinda. Kodu ei taga lapsele piisavalt aega ja tähelepanu. Laps on üksi oma mõtete ja muredega. Väga sageli jääb ohver praktiliselt abita, kuna ei julge vägivalla juhtumist kellelegi rääkida, ega oska abi saamiseks kuhugi pöörduda. Kes on kiusaja? Vahest võib kiusaja olla ka see, keda ennastki on kunagi kiusatud. Tema sisse on kogunenud palju viha ja trotsi, mida ta leevendab kaasõpilase peal. Kui palju on olnud juhtumeid, kus kiusaja on kiusatav oma enda kodus. Sel juhul saavad probleemid alguse kodust ja perekonnast. Mõnel teisel juhul võib kiusaja olla lihtsalt väga madala enesehinnanguga. Ja kõige halvemal juhul on kiusajal lihtsalt igav. Meeles tuleks pidada aga seda, et koolivägivald on tõsine õigusrikkumine, aga paljudes koolides ei võeta seda tõsiselt enne, kui asi on üle igasuguste piiride läinud. Koolivägivalla alla kuulub ka vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad. Ja just vaikiv enamus saab vägivalla lõpetada
on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised on aeglasemad kui teised on vaesemad kui teised 7 on rikkamad kui teised on lihtsalt teistest erinevad (Politsei- ja piirivalveamet, Koolivägivald ja koolikiusamine) Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: (Politsei- ja piirivalveamet, Koolivägivald ja koolikiusamine) 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla) -> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi! -> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda
tegijatel ja nende hooldajatel täielikult korvata. Uurimuste põhjal on kiusajate tüüpilisemateks omadusteks elavus, soov tähelepanu äratada ja kelkimisjanu. Ka on kiusajad sõprade hulgas suhteliselt hinnatud, kuigi kaaslaste arvates on nad tegelikult sisemiselt ebakindlad ja "pehmekesed". Kiusajad leiavad kodus teistest õpilastest vähem tunnustust, kodus on neid kehaliselt karistatud rohkem kui teisi ja nad on näinud seal suhteliselt palju vägivalda. Kiusatav õpilane on arg ja tihtipeale teistest välimuselt erinev ( näit. pisikest kasvu, paks vms.). Tal võib ka olla teistest erinev väärtusmaailm (usklik) ja tal on vähem sõpru kui teistel. Ühesõnaga, kiusatav õpilane on üldiselt kerge ohver, kes ei oska ennast kaitsta. Kui kiusajad on pealtnäha endaga rahulolevad, siis kiusatavad seda pole. Uurimustest ilmneb, et vanemate ettekujutus kiusamise levikust on tunduvalt väiksem kui see, mida teatavad õpilased
tegelikult seisneb, on tegelikult sõnad, halvad sõnad, mida õpetaja ei pruugigi märgata. Aga kui laste seas ringi käid, siis saad aru, et nad suhtlevad väga inetult üksteisega. Nad ütlevad nii pahasti. Mõni laps võtab südamesse ja kannab südames, mõni leiab, kellele rääkida. Mõni ei räägi üldse, vaat see on kõige ohtlikum. Ja siis võibki juhtuda, et kogu see kiusamine kasvab suuremaks. Meie oma koolis oleme kasutanud sellist ümarlauda, kus saavad kokku nii kiusaja kui ka kiusatav ning mõlema vanemad ning selgitavad oma käitumist ja tundeid. Mõni laps ei saagi aru, et ta kiusab, ta ütleb, et aga ma räägingi kõigiga nii. Mõni kiusaja naudib oma positsiooni, mõni kiusatav naudib ka tähelepanu, nii imelik, kui see ka ei tundu. See on tähelepanupuudus. Oleme ka soovitanud lapsevanematel võtta teise poolega ühendust üks räägib, mis ta tunneb, teine räägib, miks ta tunneb. Lihtsalt peaks arutama. Kõigi puhul see ei toimi, aga ma tean vanemaid, kes on
2) vaimne. Füüsiline on eelnimetatud kellegi vigastamine ja haiget tegemine. Vaimne tapmine toimib sama moodi nagu füüsiline, ainult sõnade või inimese vaimse häirimisega. Sõnadega võib inimese väga nõrgustada ja haiget teha, harva ka isegi tappa. See toimub näiteks koolis. Kui inimest kiusatakse või häiritakse on kannatajal õigus suunduda kas õpetaja või halvemal juhul ka politseisse. Kiusamine võib välja jõuda vaimse tapmiseni, kus kiusatav ei pruugigi enam psüühiliselt taastuda. Mõlemal juhul, nii füüsilisel kui ka vaimsel on lõpptulemuseks ebameeldivused. * Sa ei tohi varastada Kindlasti ei kujuta elu ette ilma rahat ja omandita. Kuid inimesele ei aita see, mis neil olemas on. Nad otsivad ikka uusi võimalusi, kuidas omada rohkem ja võimalikult lihtsalt. Inimeste ärakasutamine , vastutustundetus töös, ebaaus sahkerdamine on kasu saamine teiste arvelt. Vargus on ka ühise omandi riisumine ning rikkumine
See kandub üle ka kooli. Koolis, kus laps on vanemate arvates õpetaja valvsa pilgu all kaitstud, ei puudu ebainimlikkus. Juba algklassidest peale on paljudes koolides teatud liidrid ja kambad, kellele mitte meeldides või kelle käske mitte täites võid kergesti füüsilise või vaimse terrori ohvriks sattuda. Selle mõju võib aga erinevate isiksuste puhul küllaltki erinev olla. Kui kiusatav on tugevama iseloomuga, siis muutub ta ka ise vägivaldseks. Võimaluse korral kogub ta endale kamba ning tasub "süüdlastele" mitmekordselt nende pattude eest. Kui see aga täitumatuks unistuseks osutub, siis nuhtleb ta kogu ülejäänud maailma, kellest aga jõud üle käib. Juba ennegi tagasihoidlik ja kaaslaste pisisoovidele vastupanuta alistuv ohver aga muutub veelgi vaiksemaks ja endassetõmbunumaks. Tal puuduvad täiesti sidemed teiste omavanustega, kuna ta peab ennast
kiusaja antisotsiaalse käitumisega (agressiivsus, alkoholi tarvitamine, istuma jäämine, popitegemine, suitsetamine, halb õppeedukus, õpetajatele vastuhakkamine). Ohvrit iseloomustati kõige enam tema isoleeritu ja tõrjutud staatusega ning võimupositsioonil alamal positsioonil olemisega (arg, hirmunud, kartlik, nõrgem, tagasihoidlik, vaikne, eemaletõmbunud, alandlik, kinnine, nukker, vihane). Õpilased andsid ohvrile negatiivse hinnangu (loll, jobu, nohik). Samuti arvati, et kiusatav on teistest erinev ega seisa enda eest, kui teda kiusatakse. 3. Narkootikumid Kas narkomaania on kooliõpilaste seas probleem? Vastus: paraku küll. Kui ikka paar last kasutavad narkootilisi aineid kas või korra kuus, siis tuleb seda suureks probleemiks pidada - sõltuvus tekib kiiresti, noor inimene ei oska enam oma tundemaailmaga kontakti võtta ning sealt hakkavadki erinevad probleemid tekkima. Noorte hoiak narkootikumide tarvitamise suhtes on üldjoontes positiivne - mis siis
Vahendid: toolid 30 min 2. 11.50 Osalejate vatuvõtmine- juhendaja ootab noori fuajees. 10 min 3. 12.00 Etüüdid- juhendaja räägib etüüdi olemusest. Avalikustab etüüdi teema- koolikiusamine. Üheskoos arutatakse antud teemal, kas mõistsime antud teemat kõik üheselt või jäi arusaamatuks midagi. Lisaks jagatakse osalejatele rollid- õpetaja, kiusatav, kiusaja, direktor, lapsevanem, psühholoog jne. Noored saavad alustada etüüdi proovimisega. Etüüdi lavastamise käigus annab juhendaja uusi korraldusi erinevatele tegelaskujudele, näiteks politseinik jne. Tegevuse lõpetamine- juhendaja tänab osavõtlikkuse eest. Eesmärk: arendada noorte teadmisi etüüdist ja loovat mõtlemist. Vahendid: lauad, toolid. 1 tund ja 15 min 4. 13
jms. 11. Miks kiusaja kiusab? Selgita, millised rühmad on ilmestunud klassis, kus esineb kiusamine? Oma arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. lapsed kes on koheldud vägivaldselt lapsed kes kardavad sattuda ise kiusatava rolli lapsed kes kardavad teistest erineda 12. Milline on kiusatav? Sisemised tegurid – ebakindlus, ehk ka kordab sama käitumist, ebaviisakas, terav, vaikne, hirm Välised tegurid – mingi erisus. Pere/taust – õpitud ohvri roll. Kiusamine läheb aja jooksul hullemaks. Eriti hüppeliselt hullemaks läheb siis, kui ohver järsku vastu hakkab. 13. Mis on tõrjutus? Tähendab indiviidi tõrjumist ja ära lõikamist ühiskonnast. Põhjuseid on selleks palju ja indiviid ei pruugi selles ise süüdi olla
paneb jala ette, hoiab kinni jm. Vaimne vägivald on narrimine, solvamine, eiramine, mõnitamine. Hinne 2: 3315 punkti Mõlemad teevad kiusatavale haiget. Mõnikord öeldakse, et sõnadega on võimalik rohkem haiget Hinne 1: 140 punkti teha kui kätega (PS § 18). Kiusamine mõjub tegelikult mõlemale osapoolele halvasti. Kiusaja saab järjest julgust juurde oma teost ja kiusatav võib rohkem ja rohkem endasse tõmbuda. Aga ta võib ka ise agressiivseks muutuda. See võib lõppeda ka enesetapu või näiteks koolitulistamisega. INIMENE JA ÜHISKOND 10 P Kiusamist saaks vähendada ainult sallivuse suurenemine. See tähendab, et teisi inimesi tuleb 1. Normid ühiskonnasuhetes 3 p austada ja nendega arvestada. Sellise suhtumise saab kujundada rääkimine ja veel kord rääkimine, 1. Kirjuta mõiste number kirjelduse ette
,,Tõmba uttu". Nendes raamatutes esineb vähesel määral koolikiusamist (välja arvatud ,,Nullpunkt") ja lõpp on hea. Peategelased elavad rasked ajad üle ja vaenlastest saavad mitte just sõbrad, aga riid või tüli laheneb mittevägivaldsel teel. Kõik probleemid ei leia lahendust nendes teostes, näiteks ,,Sefiirist lossi" puhul lõpeb vägivald sellega, et peategelane tapetakse. ,,Mustas vareses" lõpeb vastasseis sellega, et kiusatav peab päästma oma vere hinnaga klassikaaslased, kes teda kiusasid. Raamatus ,,Mängult on päriselt" saab peategelane Mikk surma (ta kukutati sillalt tahtlikult vette), kuid tema surma jääb põhjus avalikkusele teadmata. Loetud raamatutest tuleb välja ka see, et kui kiusatav on tihti parem õpilane, kui on kiusajad tahavad, siis teevad kõik, et parema õpilase elu koolis põrguks teha igasuguse vägivallaga. (,,Sefiirist Loss").
tõenäoline, et see ka jätkub; 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid; 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 5) Minu jaoks kõige kaalukam argument on, et kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusajal on rohkem sõpru, kes teda toetavad, kiusatav on sageli aga üksik ja haavatav. Seetõttu on kiusataval ka raskem abi küsida ning oma negatiivsetest kogemustest teistega rääkida. 1.3 Kiusamise vormid Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Järgnevalt kirjeldan ühte kiusamise erinevate liikide käsitlustest. 1. Füüsiline kiusamine on kõige selgem kiusamise vorm ning esineb siis, kui inimene saab füüsiliselt kannatada, kas hammustuse, jalaga või rusikaga
Kiusaja näeb oma teo vilju, teise inimese valu ja mõnikord verdki, ning see võib ta peatada. On pealtnägijaid ja võimalik, et ka sekkujaid. See võib alata äkkmõtte ajel ja koolikoridoris. Ja lõppude lõpuks on olemas kodu, kuhu võib alati pageda. Küberkiusamine näitab, et me ei ela enam musklite ajal. Küberkius eeldab kavalust, häid tehnilisi vahendeid ja vahel ka korralikku eeltööd. Soovite veel erinevusi? "Esiteks, küberkiusaja võib jääda nähtamatuks. Teiseks, kiusatav on internetis kättesaadav seitse päeva nädalas ja ööpäev läbi. Kindlasti on kiusajal ka teistest paremad interneti- ja arvutiteadmised ning vahendid," räägib Tartu Ülikooli magistrant Karin Naruskov, teadaolevalt ainus küberkiusamise uurija Eestis. Oma bakalaureusetöös küsitles ta 4 kahe Tartu kooli 6.-9. klassi õpilasi. Ankeedile vastas 76 last, 38 poissi ja 38 tüdrukut.
Psühhiaatrilised haigused, vältiv käitumine, töötus, suhete probleemid jne. · Riskifaktorid (laps, pere) · Põhjalik hindamine käitumine, pere, laps ise jne. Kiusamine · 5% 5-11a; 23-28% kogenud/kartnud · Jõud (võim) hirm füüsiline või sellega ähvardamine narrimine, mõnitamine väljapressimine, eiramine · Soodustavaks stress, pere distress, klassi suurus ... · varased ohumärgid kiusatav laps (passiivne või provotseeriv) kiusaja Kiusamisele viitavad märgid · Laps kardab kooli minna/tulla · Ei taha kooli minna · Muudavad kooliteed · Teevad halavasti koolitööd · Riided/õpikud/vihikud räsitud · Näljased · Endassetõmbunud (kogelus) · Õudusunenäod, seletamatud hirmud · Ei räägi, mis viga Kiusajad · Vanematel konfliktid, probleemid · Vanemad ise olnud samas rollis · Vanemlik käitumine küsitav · Ei suhtu mõistvalt teiste probleemidesse
o psühhiaatrilised haigused, vältiv käitumine, töötus, suhete probleemid jne. Riskifaktorid (laps, pere) Põhjalik hindamine – käitumine, pere, laps ise jne. Kiusamine 5% 5-11-a; 23-28% kogenud/kartnud Jõud (võim) hirm o füüsiline või sellega ähvardamine o narrimine, mõnitamine o väljapressimine, eiramine Soodustavaks stress, pere distress, klassi suurus … Varased ohumärgid o kiusatav laps (passiivne või provotseeriv) o kiusaja KÕNE ARENG Kõnetaju ja kõne-eelsed häälitsused Hoidjakeel soodustab kõne arengut esimesel eluaastal Erinevate foneemide taju (sünnist kuni u 6kuuseks saamiseni vs aastaseks saades) Koogamine 1kuuseks saamisest kuni 4kuuseks saamiseni (vt Grete) ja vooruvahetus (vt Grete) Lalisemine alates 4kuuseks saamisest, 6kuuselt silbiline lalin, 8kuuselt silpi
psühhiaatrilised haigused, vältiv käitumine, töötus, suhete probleemid jne. ·Riskifaktorid (laps, pere) ·Põhjalik hindamine käitumine, pere, laps ise jne. Kiusamine 49 ·5% 5-11-a; 23-28% kogenud/kartnud ·Jõud (võim) hirm füüsiline või sellega ähvardamine narrimine, mõnitamine väljapressimine, eiramine ·Soodustavaks stress, pere distress, klassi suurus ... ·varased ohumärgid kiusatav laps (passiivne või provotseeriv) kiusaja Enurees/Enkoprees Primaarne (sünnist) ja sekundaarne (peale stresseerivat sündmust) ·P seas rohkem; vanus 5-7a ·Iseseisev või kaasneb teiste käitumis-ja tundeelu häiretega ·Lisaprobleemid (narrimine, EH, kohanemine jne.) Lahutamiskartus ·Vanusegrupp 4-9-a ·Esinemissagedus 3,5-5,4%, P=T ·Diagnostiline kui kartus intensiivne, kaasnevad ärevus, suhtlemisraskused, somaatilised kaebused Tikid
pettumusi ja ebaõnnestumist, siis need kogemused varjutavad tema isikust. Alaväärsuse tundeid tekib palju siis, kui laps ei ole kooli minnes selleks küps või kui tal on suuri õppimisraskusi. Laps kogeb ennast ebakindlana, kui talt nõutakse liiga palju kooli, harrastuste või kodutööde suhtes või kui ta ei ole suuteline looma sõprussuhteid, ta on kiusatav või tõrjutu. Sobiv tasakaal edu, toimetuleku ja ebaõnnestumise ja pettumuste vahel kasvatavad lapsest endale lootva, võimalustesse uskuva ja maailmast huvituva kuid ka iseennast ja oma piire tundva realistliku isiksuse. Terve kooliealine tahab ja usaldab kasvada täiskasvanuks. Kool ja kooliküpsus Kui peres peetakse lapse sünnipäeva ja tordil põleb kuus küünalt,
annaabi.ee 
