Mis on kiusamine? Kiusamine on väärkohtlemise vorm, mis esineb oma tegevuse või käitumisega kellegile sihilikult ebameeldivuste tekitamises. Kiusamine võib olla sõnaline, füüsiline või psühholoogoline. Kiusamise põhjustest…. Inimesi narritakse tihti selllepärast, et nad on teistest erinevad (välimuse, kehakaalu, edukuse, majandusliku seisu, oleku või riiete pärast). Põhjuseid on kindlasti veel aga need on põhilised. Kiusajad Kiusajad üldjuhul loodavad kiusamisega saada ise edu, rohkem sõpru või kuulsust. Paljud kiusajad pressivad isegi raha välja, sest neil ei ole seda või ei taha enda oma kulutada. Kiusajad valivad alguses enda ohvriks neid kes ei julge ja ei suuda talle vast hakkata. Kui kiusajal on oma grupp kus on veel selliseid, on kiusajal julgem kiusata ka teisi, sest ta pole üksi ja arvab, et saab kõigist jagu. Lood neist keda kiusatud Nohik- noritakse teda, sest ta hinded on paremad kui mõnel ja on väga eeskujulik õpilane, a...
Tema esimene filmikatsetus oli naljana mõeldud "Tappev Tartu", mida ta reklaamis kui Eesti kõige halvemat filmi. Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud. Ta on saanud 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2012 Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna ja 2013 Postimehe aasta arvamusliider. Film räägib ühest poisist keda kiusatakse koolis pidevalt kuid ühel päeval tuleb teda kaitsma klassi uus õpilane Kaspar. Kasparit ja Joosepit kiusavad Anders ja teised kamba liikmed. Ühel päeval lähevad nad aga liiga liiale ja käsevad Kasparil Joonaselt suhu võtta, järgmisel päeval tulevad Joosep ja Kaspar kooli relvadega ja tulistavad neid kes neid kiusasid. Pärast tulisamist pidid nad ennast koos maha laskma, aga Kaspar ei lasknudki ennast maha
Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog
Pagulus - poolt ja vastu Pagulased Ilma inimõiguste rikkumiseta ei oleks ka pagulust. Pagulane põgeneb isikliku tagakiusamise ja rõhumise eest. Sõda, nälg ja vaesus on sageli põgenemise ajendiks. Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Pagulane ei ole isik, kes saab ise otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja ta võib soovi korral kodumaale naasta. Migrant ei ole pagulane, sest ta jätab tihti oma kodumaa maha parema elatustaseme või töö tõttu.
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Arvamuslugu Helina Saar Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate eest päästa. Uudistes on väga palju juttu koolidest, kus õpilasi kiusatakse teiste kaasõpilaste poolt. Kooli kiusamisest küll räägitakse uudistes kuid ka eraldi koolides, et seda leevendada aga paistab, et paljud ei taha sellest õppust võtta. Ning kiusavad teisi endiselt samat viisi edasi. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine.
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate hulka sattumise eest. Mis ahvatleb teisi endast väiksemaid kiusama ja miks just nii tehakse. Sellega küll tegeletakse, et seda leevendada aga paistab et paljud ei taha sellest õppust võtta. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineerimist on nüüd koolides palju, igas koolis kiusatakse kedagi
Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata
Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog
Koolikiusamine Koolikiusamine on pahatahtlik käitumine kaasõpilaste suhtes. Kiusamine võib olla füüsiline, sinna alla kuulub löömine, asjade ära võtmine, tõukamine jne. Teine variant on verbaalne, see võib olla siis kui tõrjutakse, ärritatakse, levitatakse kuulujutte jne. Kiusajateks on eelkõige poisid, kuigi on ka tüdrukuid. Kindel on pigem see et poisid on füüsilise ja tüdrukud verbaalse kiusamisviisiga. Kõige rohkem kiusatakse neid, kes ei löö vastu, ei kaeba õpetajatele, kes on tõsedamad, vaesemad või lihtsalt teistest erinevad. Kiusatakse sellepärast, et tahetakse saada tähelepanu, lihtsalt igavusest või arvatakse endast liiga hästi. Kiusaja on tavaliselt energiline, endast heal arvamusel, sõnaoskavam või rikkam. Kui kedagi kiusatakse tuleb sellest rääkida vanema inimesega, keada usaldatakse, nendeks on tavaliselt vanemad, parimad sõbra või õpetajad. Koolikiusamine võib alguse saaka kodust
Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Enamasti on nii, et kui kedagi hakatakse norima või kiusama ja ta midagi enda kaitseks ei ütele siis see nii jääbki või kui teised naeravad ja leiavad, et selline käitumine on õige ja naljakas. See kõik aitab kaasa sellele, et sele poisi või tüdruku peal hakatakse kasutama koolivägivalda. Koolivägivalla ära hoidmisks peaksid õpetajad ja õpilased rohkem koostööd tegema. Minu arust peaksid need õpilased keda kiusatakse rääkima sellest õpetajale või vanematele, sest kui seda ei tee siis ei puugi lahendust kunagi leidagi. Ka õpetajad peaksid rohkem tähelepanu pöörama sellele, mis koolis toimub, sest kui vaadata ringi leiab kindlasti märke sellest, et koolis kasutatakse vägivalda. Kui sina ei poolda koolivägivalda siis ei tohiks sa sellele ka kaasa aidata, kui näed, et nõrgemaid kiusatakse või noritakse peaksid vahele sekkuma, ükskõik kas kiusajaks on sinu sõber või võõras.
Küber kiusamisest teata veebikonstaablile : Andero Sepp, Maarja Punak Mis on füüsiline kiusamine? Füüsiline kiusamine on kiusamine mis koosneb inim kehale või loomale haiget tegemine Vaimne Kiusamine Vaimne kiusamine koosneb halvatest kommentaaridest tema välimusele jms. Faktid iga päevaselt ei ilmu kooli üle 160 000 lapse tänu sellele et neid kiusatakse. Euroopas iga 9 minuti tagant teeb 1 alaealine enesetapu tânu kiusamisele Üle 3.2 milioni õpilase on kiusatud aastas 1:4 Õpetajatest ei arva et kiusamisel on midagi viga 1:10 lapsest kukkub koolist välja tänu sellele et teda kiusatakse iga päevaselt Üle 62% õpilastest arvab et kool ei suhtu liiga tõsiselt kiusamisele Kus võib kiusamine toimuda Kiusamine koolis võib toimuda nii laste kui täiskasvanute vahel, lapse kiusajaks võib olla
Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu Koolikiusamine ehk koolivägivald on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (näit. löömine, isiklike asjad ära võtmine, suletakse kaasõpilane kinnisesse ruumi jne). hingeline ( alandamine, ähvardamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Keda kiusatakse? Sagedamini kiusatakse neid, kes on teistest erinevad: ei löö vastu õpivad paremini/halvemini kui teised on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised on aeglasemad kui teised on vaesemad kui teised Kellel on suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks? uutel õpilastel; lastel, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi või on paksemad; lastel, kellel õppimine läheb väga hästi, aga
..................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?.................................................20 8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud?..........................................................21 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse?...................................................................22 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed................................................................23 9.Misso Kooli uurimus........................................................................................... 24 10.Kokkuvõte..
Viiruseid on mitmeid erinevaid, osad teevad ainult arvuti aeglaseks, osad viirused hakkavad sinu andmetega teistele inimestele kirju saatma ning mõned viirused mida on võimalik tõmmata võivad sinu andmetega midagi tellida interneti poest või teevad sinu pangakonto rahast tühjaks. Ka on välismaalasi kes hakkavad naistele kirju saatma ja mõjutavad neid endale raha saatma, kuid on ka perverte kes tahavad noori ära kasutada. Veel on internetis palju inimesi keda kiusatakse taga igasugustes jututubades. Paljud inimesed keda kiusatakse sellisel viisil ei räägi sellest teistele ja kardavad, et neid hakatakse mõnitama veel rohkem. Arvuti tekitab ka paljudel inimestel probleeme, neil on arvutist ära tulemisega probleeme. Osad inimesed unustavad oma kohustused ja tööd teha, kuna arvuti viib mõtted üldse teistele asjadele. Arvuti pole hea ka tervisele kuna paljudele on tekkinud arvutis olles halb silma nägemine. Minu arvates pole üle 2 tunni päevas
Koolivägivalda peavad kannatama kahjuks paljud noored, kes pahaaimamatult näiteks uude kooli lähevad. Sellega põhjustatakse suurt valu paljudele inimestele. Nii koolivägivalla ohvritele ja lõpuks ka nende peredele. Vägivalla ohvriteks on tihtipeale need nn ,,nõrgemad". Valitakse välja sellised, kes erinevad teistest millegi poolest. Olgus selleks siis kas rahaline olukord, riietus, soeng, nägu, kehakaal, populaarsus jne. Ohvreid kiusatakse taga päevast- päeva. Neid solvatakse, pekstakse, alandatakse, ähvardatakse, lõhutakse ja määritakse nende asju, naerdakse nende üle ja palju muud. Sellise halva käitumise põhjuseid võib olla mitu. Näiteks enda esile tõstmine seltskonnas, enda ja teiste lõbustamine ning populaarsuse ja teiste austuse võitmine. Kahjuks inimsesed, kes nii käituvad, ei mõtle kunagi oma tegude tagajärgedele. Ei
Koolikiusamine Meie koolis kiusamist ei sallita KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: · ei löö vastu · on targemad kui teised · on väikest kasvu · on paksemad kui teised · on pikemad kui teised · on aeglasemad kui teised · on vaesemad kui teised · on rikkamad kui teised · on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3
Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille käigus võidakse tekitada kehavigastusi.. Siia kuulub näiteks peksmine, löömine, asjade lõhkumine ja äravõtmine..
· Kuidas kiusamine mõjutab ohvrit ? · Mida teha,et see lõpeks ? Kooli kiuasmine. Tavaline nähtus tänapäeval,mida kohtan igapäev. Just see ongi kõige hullem ,et nüüdseks on kooli kuisamine saanud juba tavaliseks nähtuseks,mida on tohutult igas koolis,klassis ja sõpruskondade vahel. Mina arvan ,et kui midagi väga tahata,siis saab seda alti muuta ja paremaks teha! Lähme esimese punkti juurde- Miks inimesed kiusavad ? Mõndasi inimesi kiusatakse tema välimuse,riietus stiili ,käitumise pärast. Paljusi inimesi kiusatakse nii lihtsate asjade pärast,mida tavainimene ei märkagi,aga kiusaja oskab ideaalselt inimese iga väiksema vea üles leida ja selle kallal teda norida. Mõnikord isegi kõige lihtsamate asjade pärast - prillide või inimese soo pärast. Aga miks kiusajad teevad seda ? Miks nad norivad inimesi nii väikeste asjade pärast? Vastus on vägagi lihtne,kiusaja on
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu arvates koolivägivald? Kellelt: tjorwen treu KP-23 Mis on koolivägivald ja kuidas tekib koolivägivald? Koolivägivald on vaimne või füüsiline vägivald ning koolivägivald on algklassidest kuni keskkoolini kuid keskoolis väheneb seda ja põhikoolis esineb seda tihedamini. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt ehk siis kui inimest kiusatakse sõimatakse, mõnitatakse või siis ükskõik mis sõnalisel teel tekitatakse vaimne kahju inimesele. Füüsiline vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või siis nügatakse, igaljuhul inimesele minnakse kätt pidi kallale. Mõlematel juhtudel on kiusatuteks inimesteks kes on nõrgemad, vaesemad, ei suuda enda eest seista, kelle vanemad on joodikud või siis kellel on halvad või head hinded koolis, õpilased kes on vaiksed ja üldiselt ei anna tegelikult põhjust enda kallal norimiseks
tõukamine tutistamine küünistamine liikumise takistamine ja kinnihoidmine eraldamine lukustatud ruumi laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine raha ja asjade väljapressimine, äravõtmine või lõhkumine muu tegevus, mis põhjustab piinlikkust, valu ja ebamugavust Mida teha, kui oled langenud koolikiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Koolikiusamise ärahoidmiseks ja selle lõpetamiseks on kõige olulisem probleemist rääkida. Pea meeles! Koolikiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enese ja teiste kaitsmine! Ära aktsepteeri kiusamist ja vägivalda! Koolikiusamist pealt vaadates oled ka ise osaline ebaturvalise koolikeskkonna loomisel. Kui Sind ennast või kedagi teist kiusatakse: räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne)
neid on kiusatud. Seda oli kurb lugeda ja järele mõeldes meenusid mulle mõned õpilased meie koolist, kes samuti armastavad teisi õpilasi kiusata ja mõnitada. Olen lugenud, et füüsiliseks vägivallaks loetakse koolikaaslase asjade võtmist, nende lõhkumist ja määrimist, peksmist ja raha ning asjade "pommimist". Vaimseks vägivallaks peetakse norimist, kaaslase mõnitamist, eiramist, tema kohta laimujuttude levitamist ja ähvardamist. Ise olen märganud, et tavaliselt kiusatakse uusi õpilasi. Lapsi, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi, on paksemad, kuid ka neid kellel läheb õppimine väga hästi. Lapsi, kes on füüsiliselt teistest nõrgemad, kellel on madalam enesehinnang ja neid, kes on pärit vaesemast perekonnast. Ma olen tähele pannud, kiusatakse teisi ikka selle pärast, et nad on teistest kuidagi erinevad. Minu arust on kiusajad sageli need lapsed, keda ennast on kiusatud, vägivaldsest perekonnast pärit lapsed, kes tahavad
olnud lihtsam seletada ? Kindlasti võiksid paljud koolivägivallatsejad selle üle mõelda, aga mõelda oleks olnud juba hilja, sest tegu oli tehtud ja probleemid kaelas. Palju kasutatakse vaimset koolivägivalda kindlasti ka õpetajate puhul. Kui miskit ei meeldi tuleb ta kohe paremasse paika saata. Kas siis tõesti õpilased ei suuda hoida ennast tagasi, et õpetajale mitte halvasti öelda. Kui Sind ennast või kedagi teist kiusatakse siis pea meeles, et sa pead ennast või teisi kaitsma. Kui sul on probleeme teiste õpilastega ja sind kiusatakse, soovitan sul rääkida kellegagi ja probleem ära lahendada.
viitsi, nad mitte midagi teha. Koolivägivald on hetkel väga levinud teema. Sellest kirjutavad erinevad ajalehed,ajakirjad kui ka tehakse erinevaid filme ja raamatuid. Mis on koolivägivald? Miks on vaja teisi kohelda halvasti? Koolivägivald on iga aastaga aina silmatorkavamale kohale kerkinud. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist ja peksmist. Tänapäeva lapsed kannavad koolis kaasas nuge, tikke ja isegi relvi. Kaklema minnakse väga tühjade asjade pärast ja kiusatakse nii füüsiliselt kui ka vaimselt endast nõrgemaid. Kõige enam on vägivalda põhikooli õpilaste seas, sest siis ei ole välja kujunenud isiksusi ja õpilased ei oska enamasti olukordi hinnata. Samuti võib kiusajaks osutada laps, kes on vägivaldsest perest pärit või kes tahavad ennast näidata koolis, et teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada. Enamus õpilasi lähevad vooluga kaasa ja tekivad liidrid
Koolivägivald on selline teema, kus puutuvad kokku õpilased omavahel või isegi õpetaja õpilas(t)ega. Koolivägivald võib olla nii vaimne kui ka füüsiline kokkupuude. See esineb juba algklassides ja lõppeb alles siis, kui kiusajad saavad ükskord aru, et nende tegu oli väär. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Ehk siis, kui inimest sõimatakse või mõnitatakse. Füüsilise vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või pannakse jalgu ette. Igatahes kokkupuude võib 2 inimese vahel olla väga valus. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Mõlematel juhtudel on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kes ei kanna trendikaid riideid või s kellel on head või halvad hinded. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid
Olen korduvalt ka rõhutanud, et klassikaaslased saavad sekkuda ja kiusajaid korrale kutsuda, olen vestelnud ka teemal: klass peab kokku hoidma ja üksteist toetama nagu pere. Oma uurimuses toob Annika Põlgast välja, et klassisisene sekkumine vähendab kiusamist. Küsitlesin antud kolme klassi õpilasi. Palusin neil vastata lühidalt järgnevatele küsimustele: 1. Kas oled tähele pannud, et sinu grupis kiusatakse kedagi? Jah 24 õpilast, ei 35 õpilast. 2. Kas kiusamine on pigem psühholoogiline või pigem füüsiline? Psühholoogiline 29, füüsiline 6, mõlemad 5, ei tea - 19 3. Milles on see kiusamine seisnenud? Mõnitamine 12, Norimine 9, ei ole vastanud - 38 4. Kas teised kaasõpilased panevad kiusamist tähele või jääb see teistele saladuseks? Panevad tähele 34, ei pane tähele 7, ei tea - 18 5. Kas sa ise oled olnud kiusamise ohver?
kiusamise ohvriks langeda. · Et hirmust üle saada, tuleb rääkida sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga ning koos tegutseda. · Just vaikiv enamus saab kiusamist lõpetada! · Nende abi ja toetus annab ohvrile tunde - ma ei ole üksi! · Fakt: 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab. KIUSAMISEST RÄÄKIMINE EI OLE KAEBAMINE - SEE ON ENESE JA TEISTE KAITSMINE! Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse: · räägi sellest usaldusväärse isikuga (õde, vend, sõber, klassikaaslased, jne); · teata koolivägivallast või kiusamisest oma vanematele; · teavita vägivalla juhtumist kooliga seotud isikuid (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor, vm); · pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes; · helista lasteabitelefonil 116 111; · teavita politseid. PROTESTI VÄGIVALLA VASTU - SUL ON ÕIGUS TURVALISELE JA
9.a 2012 Sisukord 1.Miks hakatakse kiusama?..................................................................................................lk3 2.Mida mõeldakse koolikiusamise all?.................................................................................lk4 3.Miks kiusatakse?................................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?...............................................................................................lk6 5.Diskrimineerimie ja rassism...............................................................................................lk7 6.Kuidas diskrimineerimist ära hoida?..................................................................................lk7 7
heategu ei jookse kellelgi mööda külgi alla. Kui meie aitame teisi, siis võime loota, et ka meid aidatakse, siis kui ise abivajajate hulgas oleme. Just selliste asjadega võime muuta selle maailma enda ümber paremaks. Võib-olla on see siis parem ja terrorismi vabam koht tulevaste põlvkondade jaoks. Maailm on terrorismi küüsis. Kõikjal on tapmisi, pomme, enesetaputerroriste ja terroriakte. Üle kogu maailma toimub nii väiksemaid kui ka suuremaid terroriseerimisi. Süütuid lapsi kiusatakse ja isegi mõrvatakse koolides. Tapetakse terveid perekondi, paljud naised, lapsed ja isegi mehed on sattunud perevägivalla ohvriteks.Tapetakse, kiusatakse taga ja terroriseeritakse usulistel, poliitilistel ja majanduslikel põhjustel. Iga inimene peab ise tegema midagi selle heaks, et see kõik kunagi lõppeks. Me peame aitama maailmal terrorismi küüsist vabaneda.
Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata
See muudab inimese, kellele see suunatud on ebakindlamaks. Ebakindlus omakorda võib halvata mõtlemis-, mõistmis- ja teovõime. Ajapikku võivad murduda nii ohvri vastupanu kui ka enesehinnang. Vägivalla- kas siis vaimse või füüsilise kasutamine teiste inimeste peal, võib viia aga kurbade tagajärgedeni. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem minnakse kätega kallale. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise. Koolitulistamistega on viimasel ajal silma paistnud Soome. Sealsete noorukite veretöö sai laialdast kajastust üle maailma ja seeläbi muudeti selle veretöö toime pannud noormehed piltlikult öeldes surematuteks
tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse? 2 Kuidas lapsevanem peaks aitama Tuntud ja laialt käibel olevad soovitused kiusatud lastele on "Löö/ütle vastu" või "Ära tee väljagi". Need lahendused on selleks siiski liiga ahtakesed, et last tegelikult aidata. Lapsega
koha. Teos on tehtud Diana Leesalu poolt. Diana Leesalu Diana Leesalu sündis 1. novembril 1982 Põlvas, ta on eesti kirjanik, dramaturg ja lavastaja. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Raamatust Raamat räägib 19-aastasest Mirjamist ning tema 12-aastasest vennast Mikust. Mikk on tark, kuid suurte muredega poiss. Teda kiusatakse koolis kuna tema isa on kooli direktor. Mõni päev hiljem pakib Mikk asjad kokku ning paneb koolimaja põlema. Kuid ta põletab oma käe ning lahkub kodust. Ta läheb maanteele hääletama ning siis võtab lõpuks tema peale Rita kellel pole juhilube. Varsti nad jõuavad Tartu kus algab Miku tänavaelu. Mirjam ei viitsi koolis käia ning läheb ühikasse. Seal ta tutvub Vilma ja Jartsiga
Eriti ei julgeta sellest ka vanematele rääkida ja langetakse masendusse, ja see omakorda tekitab pidevalt stressi, mis on samuti halb tervisele. Osad õpilased tarvitavad ka antidepressante, mis võivad omakorda terviseprobleeme tekitada. Sellega on hädas suur osa õpilasi ja see on tõsine teema, millele peaksid lapsevanemad rohkem tähelepanu pöörama. Üks tõsine probleem koolides on koolivägivald. Koolis tihtipeale kiusatakse nõrgemaid ja väiksemaid lapsi. Lapsed ei julge sellest ka rääkida, sest nad arvavad, et neid kiusatakse veel rohkem. On ka lapsi, kes peavad teatud kambale igapäev oma raha andma, sest muidu antakse talle peksa. Koolivägivalla pärast pannakse koolidesse ka kaameraid üles, sest tahetakse ju teada, kes keda peksab, et saaks õpilase vastutusele võtta. Osad koolijuhid on öelnud, et nad ei pane kaameraid sellepärast, et õpilastel oleks
Eks ole ju alati ka vaesematele näpuga näidatud ja taga räägitud, et naaber vaene ei oska elada, ei saa hakkama vms. Muidugi leidub ka neid isikuid, kes halvustamise ja tagarääkimise asemel aitavad teisi. § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Selle seaduse kohta on ainult üks sõna, mis seondub selle parakrahvi esimese poolega mileks on kooli kiusamine. Kiusatakse ikka neid, kes julgevad teistest erineda ja olla teistsugused. Näiteks kui kamp noori, kes arvavad ,et on lahedad ja käivad koolis nii nagu tahavad ning klassis leidub mõni vaikne viisakas ja tubli õpilane tehakse see poiss maha ja kiusatakse teda. Kui leidub keegi kelle vanemad on rikkurid ja poiss/tüdruk on ära hellitatud jõmpsikas arvab ta et võib kõike teha ning ta norib kiusab ja tõukab neid, kes talle ei meeldi kuna nad kannavad temast odavamaid riideid vms.
Kõik ebanormaalsed tegevused- kiusamine, narrimine, nõmetsemine saab ikkagi alguse tutvusringkonnast. See oleneb sellest, et kellega sa suhtled ja kas nad on varem midagi veel korda saatnud. Alatihti on ka loomulikult viga lapse kasvatuses ja vanemates. Miks on vaja kiusata kaasõpilasi? Arvatavasti mitte sellepärast, et neid häirib näiteks see, et kellegil on suured kõrvad vaid see hoopis, et on on vaja olla lahe ja midagi nõmedat korda saata. See aga keda kiusatakse saab kohutaval moel haiget ning sellest võivad jääda eluks ajaks armid. Kiusajate vastu midagi teha ei anna, tuleb olla lihtsalt ise tugev ja vastu hakata. Kui oled ühe korra narritud või kiusatud jäädakse seda ka edaspidi tegema ning kui sa sel korral vastu ei hakka mõeldakse juba järgmisele kiusamiskorrale. Sel juhul võivad asjad kiskuda päris jubedaks kuni peksmiseni välja, kui sa enda eest välja ei astu. Mina arvan, et iga laps peab ennast ise kaitsma ja kooli
Migratsioon kas tõesti tont? Kes on pagulane? Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Pagulane põgeneb isikliku tagakiusamise ja rõhumise eest. Sageli on põgenemise põhjuseks sõda, nälg ja vaesus. Pagulaseks nimetatakse ka isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Ta ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Olulisim muudatus direktiivi 2003/86/EÜ ülevõtmisel Eesti seadusandlusesse perekondade taasühinemise osas oli, et alates 01.06.2006 muudeti "Välismaalste seaduses" abikaasa juurde elama asumise elamisloa tähtaega: nüüd võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele elama
Koolivägivalda ei ole võimalik kaotada! ! Koolivägivald on nii füüsiline kui ka vaimne kiusamine, aga kiusatakse üha rohkem ka internetis. Sellepärast ei saagi vahepeal internetis kiusajaid kätte. ! Minu arvates ei saa koolivägivalda ära kaotada, sest see on lihtsalt võimatu. Seda esineb igas koolis ja kiusajatega tegelevad nii õpetajad ja inimesed koolist, aga abi võib tulla ka mujalt. Näiteks Lauri Liiv annetas "Su nägu kõlab tuttavalt" saates 1000 eurot kiusamise vastu organisatsioonile kuna tema arvab, et seda saab peatada. Nad võivad
me ise paneme oma pilte ja postitame infot. Nagu internetis toimuvad pettused, inimesed on kergeuslikud ja jagavad infot mida ei tohiks jagada ning mõnikord liiga palju usuvad igasugu kirju, kus keegi Kanadast kirjutab, et oled võitnud nii mitu miljonit eurot. Kõige võikamad ja vastikumaid asju võivad korda saata need tänapäeva noored, kes oma nutitelefone kasutavad filmimiseks ja siis riputavad internetti videosid, kuidas kedagi kiusatakse, pektsakse ja alandatakse. Vanemad võiks rohkem leida aega, et tegeleda ja kontrollida oma lapsi. Samuti võiks internetiohtudest koolis rääkida rohkem ja teavitustööd teha, mis natukenegi ehk piiraks kõike seda halba.
kiusajale vastu ei hakka. Väga-väga palju propageeritakse telekates ning ajalehtedes vägivalda, ning vanemad, kui ka psühholoogid kardavad, et varsti ongi tulevastel täiskasvanutel arusaam maailmast, et asju lahendataksegi ainult vägivallaga. Kahjuks-õnneks need asjad nii ei käi. Vägivald tekitab inimeses endas juba vaimset häiret, mõni võib selle all täiesti hulluda. Kahjuks on osad selle all kannatajad ka sellest täiesti vaikinud, et neid kiusatakse. See ongi üks suurimaid probleeme, et ei räägita sellisest probleemist, ning siis kannatajat jääbki see häirivus piinama. Õnneks olen mina kasvanud üles sellises keskkonnas, kus ei ole olnud väga palju vägivalda. Kindlasti aitan hädasolijaid, kui näen, et neid ilmaasjata puudutatakse natuke karmimal viisil. Nii on mulle, kui ka teistele parem!
Umbes 8.klassist ei taheta enam väga koolis käia, see tundub mõttetu ja milleks seda üldse vaja? Usun, et kõigil on selline aeg olnud, millal nad nii mõtlevad. Õppeedukus langeb ja õppimise vastu kaob huvi täiesti.Võiks öelda, et kool on elu esimene raskem etapp ning selle nimel peab vaeva nägema. Edukaks saamisel pole suurt saladust.Peab vaid hästi õppima, mitte käega lööma. Tänapäeva koolides leidub ka küllaldaselt vägivalda, just nimelt koolivägivalda.Nõrgemaid kiusatakse nende riietuse, soengu jms pärast.Muidugi leidub ka füüsilist vägivalda, kus vägivallatseja otsib tähelepanu või tahab endasuguste seas populaarne olla.Paljud vägivallatsejad on eeskuju saanud filmidest või internetist videosid vaadates.Enamasti esineb vaimset vägivalda rohkem kui füüsilist.Tagajärjed võivad väga jõhkrad olla. Näiteks Soome koolitulistamine, mis lõppes mitmete inimeste surmaga.Ka sõnad teevad väga haiget ja ei lähe kergesti meelest.
inimese üle sageli naerdakse, vaimse või füüsilise puudega isikut koheldakse sageli teistega võrreldes alaväärsemalt. See võib aga mõjuda talle isegi halvemini kui haigus ise. Igaühel on õigus olla õnnelik, ka siis, kui ta erineb teistest. Mõnel inimesel tekib vajadus teistele liiga teha. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid. Sageli on selles süüdi kodune kasvatus ja oskamatus enda eluga toime tulemisel, kuid tavaliselt on jäänud ka kiusaja teiste küüsi. See, keda kiusatakse, hakkab endast halvasti arvama ning see võib kogu elu järelmõjusid tekitada. Kõik me oleme ainulaadsed. Seega, julge teistest erineda, sest julge pealehakkamine on pool võitu!
Ja olenevalt olukorrast, peabki olema õpetaja vahepeal täiesti vastutav ja vahel mitte. 8 7.0 Kasutatud kirjandus http://www.kuriteoennetus.ee/13254 http://www.ohvriabi.ee/essee2003/larionova.shtml http://www.postimees.ee/240407/esileht/arvamus/256833.php 9 8.0 Lisad Lisa 1 Koolivägivald 24. august 05 Kui last kiusatakse, tuleb alati abi kutsuda. Tavaliselt kiusatakse endast nooremaid mängu- või koolikaaslasi nii lasteaias kui koolis. Soovitage lapsel endal kaklust vältida. Laps peab juhtunust kindlasti rääkima ka mõnele täiskasvanule. Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama. Vanemad peavad olema tähelepanelikud, kui laps mingil põhjusel kooli ei taha minna, tuues ettekäändeks halva enesetunde või midagi muud
Millest saab alguse koolikiusamine? Öeldakse , et koolikiusamine saab alguse kodust, kuna vanemad ei pööra tähelepanu või alandavad oma lapsi. Aga kas see on põhjuseks? Samas kiusatakse tavaliselt neid kellest halvem ollakse , et end paremini tunda. Tüdrukud kiusavad tavaliselt sõnadega. Igal pool võib kohata tüdrukute hulgas riietuse mahategemist , kuigi võivad olla üliilusad rõivad. Tüsedamaid narritakse keha pärast ja palju muudki. Minu arvates on see väga totter ning solvav. Poisid eelistavad sõnade asemel vägivalda , nad üldjuhul ei kasuta sõnu , kuigi sõnad võivad vahel valusamad olla. Nad elavad oma halba tuju nõrgemate peal välja
saab kindel olla, et vastaja on selles vanusegrupis, mis on küsitud ning vastaja on anonüümne. Intervjuu valisin, kuna õpetajad saaksid vabamalt oma arvamust ja teadmisi SISUÜLEVAADE UURIMUSEST Uurimistöö küsimustik koosnes 11 küsimusest. Intervjuudes esitati 10 küsimust arvutimängude teemal. UURIMUSE TULEMUSED Kas Sinu arust on arvutimängud kahjulikud? UURIMUSE TULEMUSED Mida teeksid Sina, kui Sinu klassis kiusatakse klassikaaslast, kellele väga meeldivad tapmismängud? UURIMUSE TULEMUSED Lapsevanemana näeksid pealt oma last mängimas vägivaldseid mänge, kuidas Sa reageeriksid sellisele nähtusele? TÖÖ KOKKUVÕTE Töö eesmärk sai täidetud: töö lugejatele toodi välja erinevaid võimalikke mõjusid, mis tekivad arvutimängude mängimisel. Hüpotees osutus tõeseks: Arvutimängud tõesti võivad muuta õpilased passiivsemaks. TÄNAN KUULAMAST
See maailm on imelik! Pole mul kodu ei Austrias ei Saksamaal. Nii on väga raske! Tilk tõrvapotti on see, et ma olen ju juut. Kujutate ette olla selles maailmas juut? See on kohutav! Kuskile minna pole, midagi teha ei saa. Sind lihtsalt kiusatakse, vahel ka tapetakse! See on julm! MA OLEN KOLMEKORDNE KODUTU! Te kindlasti ei usu, aga uskuge, palun. Võtke kuulda kõik, mis ütlen ma. Jagage mu muret maailmaga, ja te näete, kõik muutub siin maailmas. Hakatakse sallima, hoolima ja mõistma. Uskuge mind, ma tean MA OLEN KOLMEKORDNE KODUTU!
nendes, kes nende tapatalgudega kaasa läksid. Kas tõesti ei julgetud vastu hakata? Kas nende tuhandete inimeste mõrvamine ei tekitanud kellegis piisavat süütunnet? Filmi vältel meeldis mulle ainult see, kui kuulsin, et hiiliti vangidele piima ning kapsast viima. Seda kohta välja jättes, tekitas film vihaseid, kurbi ning kaasatundvaid tundeid. Miks just juudid kannatavad? Ma ei mõista.. Lisaks ka tänapäeval kiusatakse juute taga, ometigi peaksid inimesed juba aru saama, et nad teevad ainult süütutele liiga nii. Juudid soovivad ainult elada, parema meelega oma kodumaal, kuid miskipärast neil ei lasta. Ajaloos õppisime fakte, sündmusi - millal, kuidas miski toimus. See film kannab edasi ka tundeid ning avab inimeste silmi juutide kannatustest. Religioon ei tohiks olla tagakiusamise põhjuseks. Millegi või kellegisse uskumine ei tee ju teistele liiga. Filmis räägiti oma sõnadega oma kogemustest
Kuidas võidelda meie ümber leviva vägivallaga? Vägivalda leidub kõikjal: kooli-, kodu-, tänavavägivald on vaid mõned üksikud näited. See võib olla nii vaimne, kui ka füüsiline, piirduda kahe inimese konfliktiga, aga levida ka üle riigipiiride. Kuidas selle vastu võidelda ei oska, aga keegi täpselt ütelda. Koolivägivald on küllaltki tavaline probleem. Harilikult kiusatakse neid, kes on hallist massist erinevad, see, aga ei ole kindlasti põhjus enese muutmiseks. Vägivalla vastu tuleb võidelda, mitte kohendada ennast vastavalt sellele. Koolis on mitmeid võimalusi kiusajate küüsist pääseda, nt. võid paluda abi klaasijuhatajalt, sõpradelt, koolipsühholoogilt, või mõnelt teiselt usaldusväärselt õpetajalt, üheskoos leitaksi alati lahendus ja antakse kiusajatele vastulöök. Mina leian, et vägivald tänaval on seda suurem, mida passiivsemad on
Vaimse vägivallaga võib tekkida inimesel pikemaid vaimseid häireid. Vaimse terrori all kannatavad inimesed, võivad olla oma ülejäänud elu täiesti tasakaalutud. Need inimesed, kes ei ole tasakaalustatud hakkavad ka paljusid teisi vaimselt terroriseerima, kuna nende jaoks on õige, et keegi teine peaks samamoodi kannatama vaimse terrori all. Kindlasti kellel on selline probleem, peab kohe pöörduma spetsialisti juurde ning rääkima oma muredest ja probleemidest. Inimesed keda kiusatakse ei pea alati olema kindel põhjus, vaid lihtsalt ta võib natukene erineda teistest inimestest. Kiusajatele ei julgeta tavaliselt vastu hakata, kuna neid on oluliselt rohkem. Kui inimene ise ei julge kiusajatele vastu hakkata, siis tuleks pöörduda kellegi juurde kes teda aitaks selles. Kui aga inimene ei tee seda, siis pikemas perspektiivis võib ta saada püsivaid kahjustusi, nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Kiusamine algab peamiselt alguses ainult vaimselt
väga. Noorte probleemideks on naromaania, klubid, alkoholism, kuritegevus, koolivägivald ning abi otsimiseks pole nad huvitatud, kui vaid mõned, ning tihti peale lõpeb see kõik enesetappmisega. Näiteks alkohol ja kaklused on asjad mis tihti lõppevad traagiliselt. Noortele meeldib alkohol, sest see teeb neid julgemaks ja tõstab tuju. Aktuaalseks teemaks on ka koolikiusamine, mis levib pigem teismeliste seas. On palju põhjuseid miks kiusatakse. Näiteks perekond, õpitulemused, välimus ning võib olla ka tervisega seonduv kiusamine. Kõrvalolijad, kes kiusamist tähele panevad tähele või ei, ega nad sekkuda ei julge, sest kardetakse ise järgmiseks ohvriks olla. On juhtumeid kus on saanud kiusamine õudse lõpu, nt sooritatakse enesetapp, või midagi muud traagilist. Paljudel noortel on probleeme mis vajavad lahendamist. Kui sa ise ei saa probleemidele
Diskrimineerijad on tavaliselt need kellel endal on midagi puudu või kodus pole kõik korras. Kindlasti peaks sinna sekkuma kooli sotsiaal töötaja. Keegi ei mõtle missugust piina peavad need lapsed tundma keda kiustakse. Ka mina olen olnud kooli vägivalla all . Mind narriti ning tihtipeale polnud kellegagi rääkida , lõpuks leidsin endale sõbra kes aitas mind rasketel hetkedel . Olen nüüdseks aru saanud , mida peavad ka teised tundma. Üritan ka ise teisi kaitsta kui neid kiusatakse. Minu arvates peaksid need lapsed saama psühholoogilist abi kes kiusavad. Teine kord ei pruugi üldse nende elud korras olla , kas kannatavad nemad koduvägivalla all või on neil kunagi hingeline trauma olnud. Mina kui kõrvalt vaataja , ütlen et ärge mõelge kohe enesetapule ja põgenemisele. Lihtsam on kui te ei tee välja ja pöördute sotsiaaltöötaja poole. Usun et kunagi lõppeb ära see kiusamine , ja alavääristamine teiste kallal .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
