TTÜ Eesti Mereakadeemia keemia eksamipiletid
märgata, kuidas veepind venib teatud määral asjadele järele. Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis
hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna klaasi ja vihmavee
molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega (ladina keeles: adhaereo -
kinni hoidma, küljes rippuma). Kohesioon ja adhesioon osalevad mitmetes huvitavates ja
olulistes nähtustes: pindpinevus, vedelike voolamine torudes ja lahtistes voolusängides,
tilkumine, märgumine, imbumine poorsetesse ja kiulistesse materjalidesse.
Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse
pindpinevusjõuks. See jõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Pindpinevusjõud ühikulise
pikkuse kohta kannab nime pindpinevustegur. Pindpinevustegur kirjeldab jõudu ühikulise pikkuse
kohta. Samas kirjeldab pindpinevustegur ka energiat ühikulise pinna kohta ja seega on tal
võrdväärne ühik: džauli ruutmeetri kohta (J/m2). Seepärast kõneldakse mõnikord pinnaenergiast.