M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
jaksasin kanda -- ja vedasin koti sea juurest ukseni ja läbi metsa alla jõe aarde. Sinna
uputasin koti, ja see vajus põhja, nii et midagi ei paistnud. Oli selgesti näha, et midagi oli
üle rohu veetud. Tahtsin kangesti, et Tom Sawyer oleks seal olnud; teadsin, teda oleks seda
laadi asi huvitanud. Tema arust oleks see pööraselt põnev olnud. Keegi ei võinud
niisugustest asjadest rohkem lõbu tunda kui Tom Sawyer.
245
Hüva. Viimaks kitkusin endal mõned juuksed välja, tegin kirve hästi veriseks, kleepisin
juuksed sinna külge ja viskasin kirve nurka. Siis võtsin sea, litsusin ta kõvasti vastu rinda ja
kuube, et veri maha ei tilguks, läksin tüki maad onnist eemale ja viskasin sea jõkke. Siis tuli
mulle veel üks mõte. Läksin veel kord tagasi, tõin jahukoti ja vana sae paadist ja tassisin
onni. Panin koti vanale kohale ja tegin saega augu põhja, -- nuga ega kahvlit onnis ei olnud: