Eesti kirjakeel 17.sajandi lõpus ja 18.sajandil. Vana kirjaviis.
Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1690 aastatel, kui Bengt Gottfried
Forselius pakkus rahvahariduse arendamiseks uue, kergemini loetava kirjaviisi.Seda
nimitatakse vanaks e Forseliuse kirjaviisiks
Põhilised kokkulepped olid:
1.Võõrtähtede kasutuse vähendamine
2.H ärajätmine täishääliku pikkuse märgina
3.Rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik
kirjutatakse ühe tähega
4.Rõhulise lahtise silbi lühikest täishäälikut
märgib järgneva kaashääliku kitjutamine kahe
tähega
5. Rõhulise kinnise silbi pikk täishäälik
kitjutatakse kahe tähega
Misjonilingvistika ja piiblitõlketegevus
*Eesti varasem kirjakeel on ennekõike
usutekstide keel.
*17. sajandi lõpuks oli olemas nii vana kui
ka uue testamendi tõlkekäsikirju.
*Probleemiks sai ka piibli võimalik
trükikoht
Eestikeelse täispiibli ilmumine
*Pärast uue testamendi ilmumist (1715 a.) ühendas
pastorkond jõud eestikeelse täispiibli väljaandmiseks.