"kirvetel" - 1 õppematerjal

Kiviaeg ja Tartu Ülikool.

valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, naaskleid jne. Toituti loomalihast ja tähtsal kohal olid ka loodusannid. 4000 a eKr tulid eestisse kasutusele paremini valmistatud saviõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja tähtedega.(tehti kammiga sellepüräast kutsuti ka kammikeraamika kultuuriks). Umbes 3000 eKr hakkas eestis levima uus arheoloogiline kultuur, nöörkeraamika. Savinõusid ilustati nöörjäljenditega ja nad kujutasid paati välimuselt, hoolikalt lihvitud, kirvetel tuli silmaauk.Nöörkeraamika rahvas tegeles loomakasvatusega ja viljakasvatusega. 2).Tartu Ülikool. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis. Ülikooli asutas tegelikult Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.a. Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid enamuselt Rootsi ja Soome päritoluga tudengid. Sõja puhkedes viidi ülikool 1656.a Tallinnasse, kus see oli 1665