Keravälk
3. MUSTA AUGU HÜPOTEES
Eksootilise selgituse kohaselt on keravälk juba Suure Paugu ajal tekkinud must auk. Seda ideed
arendab edasi Ameerika plasmafüüsik Pace VanDevender. Ta liigitab umbes kümnendiku
keravälkudest ekstreemseteks ning kuna keravälgud suudavad läbivad klaase ja seinu, siis peavad
nende tuumad tema arvates olema aatomitest väiksemad [5].
VanDevender lähtub ühe tunnistaja ütlustest, milleks on iirlane Michael Fitzgerald, kes aastal 1868
kirlejdas Kuninglikule Ühingule keravälku. Ta oli seda keravälku jälginud umbes kokku 20 minutit
ning see lõpuks paiskus vastu maad, jättes järele kuue meetri laiuse ja saja meetri pikkuse kraavi.
VanDevender külastas seda paika ja leidis sellise kraavi nagu eespool nimetatud. Sellesse oli
kogunenud turbakihid ning need andsid selle tekkele Fitzegeraldi looga kooskõlas oleva seletuse.
Nii suure augu tekkimiseks, pidi kera VanDevenderi arvates olema vähemalt 20 tonni raskune [5]
[6].
annaabi.ee 
