Eesti enne ja pärast Muistset Vabadussõda
haru, mida valitses ordumeister
1397 läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole ka kõrvalsugulastele. Läänid muutusid vasallide
võõrandamatuks omandiks, maaisanda võim kahanes
1523 Martin Lutheri reformatsiooni jutlustajad jõudsid Liivimaale, kogus poolehoidu. Usk põhineb üksnes
pühakirjadele
1524 mungad asusid traditsioonilist õpetust kaitsma, rahvale see ei meeldinud ning vallandus vaenulik
suhtumine piiskoppide vastu- pildirüüste(tungiti kirkikutesse, purustati pühapilte ja sümboleid)
1535 esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli poolt (luterlik katekismus)
Meinhard esimene piiskop Liivimal, pidi ristiusustama liivimaa, pani aluse väikesele
kogudusele, austati pühakuna
Berthold 1196 Meinhardi surma järel piiskopiks saanud tsistertslane, politiseeris
misjoni(ravhale ei meeldinud), sai paavstilt volituse korraldada ristisõja liivimaal.
Albert 1199 piiskopiks põhitsetud Bremeni toomhärra