Koolisüsteemi kujunemine 19.sajandil
õpetada kirja ja lugemisoskust ning rehkendamist. Talupoegade hulgast valitud
koolivöörmünder lahendas nüüd kooliga seotud küsimusi ja jälgis laste
koolikohustuse täitmist. Siiski käisid koolis kogu aja ära vähesed, sest laste huvi kooli
vastu oli väike, mida saab seletada õpetamise ühekülgsusega. Väga palju sõltus
koolis koolmeistri arusaamadest ja tahtest. Lapsi jaotati edasijõudmise järgi lugemiskooli
ja kirjutuskooli õpilasteks: ei toimunud üldist uue aine seletamist, kinnistamist ega jooksvat
hindamist, õpetus põhines individuaalsel tööl, kus ülesanded sõltusid edasijõudmisest.
Samuti puudusid tihti õppevahendid, isegi seinatahvel oli haruldane.
Koolis kujunesid ka juba erinevad vanuserühmad ja tasemed. Kõige nooremad olid
need, kes alles alustasid veerimist. Nemad olid nö kodukooli lapsed. Edasi tuli
põhikool, mis kestis kaks aastat (hiljem kolm). Viimases astmes olid juba põhikooli