Luuletused
möödub sajune sügis ja talv.
Soojad villased hilbud on hinnas
ja kollane Vietnami salv.
Saabub kevad ja üürike suvi.
Lokkab lopsakas rohelus taas.
September on hall nagu tuvi
ja peagi on halladki maas.
On meist igaüks tükike loodust,
mis elab kui hingata saab.
On meist igaüks tükike loodust,
on see kõik, mis meis üldse on head ?!
Sügis tuleb
Õhu hõbevoogudel,
tuule tõukehoogudel
sõuab sügis meile ka-
viie vahtralehega
Kolm on kirjud, neljas kirjum,
viies- kirjumatest kirjum.
Ühel lehel- üsna laial-
karged sügisesed aiad,
teisel- õhtud tõsised,
veidi kortsupõsised,
kolmandal on uhked metsad,
nõnda piduehteis, et sa
vaatad, vaatad, imestad:
lausa silmi pimestab !
Neljandal on põllud truud,
rikkad, helded sügiskuul.
Viies mida kannab see?
Sellel on ju koolitee!
Viimane aster
Aita Kivi
Nüüd puud on raagus,
vihmavarjud lahti
ja nukrad näod
on inimestel peas.
Kes naeratab,
see hiilib salamahti,
just nagu pahateinu
teiste seas.