Koolisüsteemi kujunemine 19.sajandil
See oli alati õppurite seas kardetud sündmus,
sest mitteteadmise eest sai karistada. Samuti noomiti nende laste vanemaid.
19. sajandi teises pooles hakati välja andma ka õpperaamatute sarju, mis ühtlustasid
õppetöö sisu Eesti külakoolides. Enam ei sõltunud õppimine ainult koolmeistri
arusaamadest ja tahtest vaid ühtne oli õppimne nüüd kõigis koolides nii Lõuna- kui
ka Põhja-Eestis. Sellega tulid kaasa ka uued ained nagu õigekirja alused,
kirjatehinka ja nüüd juba elus vaja minevate dokumentide koostamine.
Õpperaamatute sarja kaudu jõudis Lõuna-Eesti külakoolidesse ka loodusteaduse,
geograafia ja tervishoiu õpetamine. Samuti ei lauldud enam vaimulike laule, vaid õpiti
koos noodiõpetusega ka ilmalike laule.
Järjest enam koolikohustus süvenes ja laienes ning tekkis vajadus õpilaste teadmiste
hindamise järgi. Esialgu veel puudus jooksev hindamine, kuid kevadel anti õpilastele