Mis või kes ohustab Eesti kirjakeelt?
tänapäeval võtnud kasutusele nö. ingliskeelsed asesõnad, mis võtavad lühidalt kokku
paari-kolmesõnalised mõtted ja tunded. Enim on kasutuses asesõnad lol, rip, idk, omg, btw. Hetkel on ka
laialt levinud eestikeelsed lühendid kle, nkn, ns, mt, millest vanem generatsioon ei pruugi üldse aru saada.
Noortel on vaja nüüd ja kiiresti oma mõtted kuvarile saada ja ei vaevuta kirjutama lahti seletatult ega
mõttega. Nimelt ei ole hetkel moes ehk in.
Vanasti oli kasutusel vaid kirjapost ja selliseid lühendeid ei tulnud kellelgi pähe kirjutada. Kui saadeti
kiri, siis pandi kõik oma mõtted korrektselt kirja, et lugejal ei tekiks kaksiti mõistmist.
Tänapäeva noored ei vaevu seda tegema. Ealine iseärasus, mis on ehk mööduv ja on võimalik, et vanuse
lisandudes muutuvad ka selle põlvkonna väärtused meie emakeelest ja kasutusest.
Ka ilukirjandust loetakse tänapäeval vähem kui vanasti ja seetõttu kannatab ka õigekiri. Üks tihedamini