Koolisüsteemi kujunemine 19.sajandil
mille õpetajad omaalgatuskorras koolide juurde istutasid. Lõppudelõpuks olid
kihelkonnakoolid ka asendamatud külakoolmeistrite ettevalmistamisel ja ümbruse
kultuurielu juhtimisel.
19. sajandi teises pooles toimusid külakoolide juures suured reformid. Sotsiaal-
majanduslik olukord Eestis muutus, kaubalis-rahaliste suhete tekkimine ei sobinud
enam koduõppega. Erinevate lepingute sõlmine, põllukultuuride arendamine,
maaviljakuse parandamine nõudsid kõik kirjaoskajat maamees nii talus kui mõisas.
Enam ei olnud tähtis, et õppurid saaksid laulud suhu ja usu selgeks, vaja oli nüüd
õpetada kirja ja lugemisoskust ning rehkendamist. Talupoegade hulgast valitud
koolivöörmünder lahendas nüüd kooliga seotud küsimusi ja jälgis laste
koolikohustuse täitmist. Siiski käisid koolis kogu aja ära vähesed, sest laste huvi kooli
vastu oli väike, mida saab seletada õpetamise ühekülgsusega. Väga palju sõltus
annaabi.ee 
