"kirjanikusteadlaste" - 1 õppematerjal

SERGEI JESSENIN

septembril 1925, kuid purunes mõne kuuga. 28.detsembril 1925. aastal sooritas S. Jessenin enesetapu: poos ennast üles hotellis ,,Angeleter" lõiganud enne läbi veenid ja kirjutanud verega viimase luuletuse Sõber, hüvasti, mul ees on minek. Sind ma aasas kannan südames. Tunnen nüüd, et üksi lahkumine ei saa olla lõplik iganes. Nüüd, kus me ei kohtu, palun ainult ühte: ära ole minu pärast kurb. Sündida maailma on nii lihtne. Sündimisest lihtsam on veel surm. Vene kirjanikusteadlaste kahtlused Jessenini surma asjaolude suhtes tekkisid 1990. aastal, kui avalikkuse ette jõudis uurimus, mille alseks sai ilmselt Leningradi Linnahaigla anatoomikumis (seal toimus kirjaniku surnukeha lahkamine) tehtud foto. Enesetapu versioon satus kahtluse alla, sest luuletaja peas ja kehal olid haavad, samuti oli tal suur koljukahjustus otsmiku piirkonnas. Oli tõenäolinem, et Jesseninit oli rünnatud ja ta oli saanud ennast kaitstes surmavalt haavata. Alles seejärel oli lavastatud enesetapp