iseloomulike omaduste uurimine kirjanduses. Nt. temaatika ,, Naised Mikirjanduses". Kirjandusajalugu on alluv ideoloogiatele. Nt ,,Eesti kirjanduse ajalugu"-sid on erinevaid kirjutatud(näit. nõukogude, paguluses, Gustav Suits- saksa vastasus) 3] Kirjanduskriitika Eestis on kitsama tähendusega kui ingl. keeles. Tegeleb äsja ilmunud teostega. Ajalehtedes, ajakirjades ilmuv kriitika. Hõlmab kirjandusnähtuste tutvustamise, analüüsi ja hinnangu; kuulub käsitlusviisist olenevalt- kirjandusteadusesse(angloameerika kirjanduskultuuris samastub sellega) või kirjanduspublitsistikasse; jälgib kaasaja ilukirjandust, selle arengut, tõlgendab kaasaja arusaamadest lähtudes kirjanduspärandit. Kitsamas tähenduses hõlmab reageeringud uudisteostele, vahendab autorit ja lugejaskonda, väljendab ja kujundab kirjandusmaitset ning on vastastikuses toimes kirjandusega, kirjandusteooriaga, kirjandusajalooga, muude humanitaarteadustega ja kogu oma aja ühiskondliku mõttestikuga
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
Mis on kirjandusteadus? Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber taval...
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest ...
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa,...
Mis on kirjandusteadus? Filoloogia haru, mis uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne, selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat; kirjandusteaduses kasutatakse keelt teatud viisil ja termineid teatud tähenduses; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Mis on kirjandus? üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõ...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, ka viimane konspekt „Postkolonialism” ja „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, seega on see teos millel on...
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
Sissejuhatus kirjandusteadusesse Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Algselt kuulus kirjanduse alla kõik kirjapandu: kirjutised, kirjapandud teadmised. Varasemalt oli kirjanduse otstarbeks retooriliste vahendite kasutamise näitlikustamine. Praegu on kirjanduse otstarve tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. Praegu on kirjandus tekst, millel puudub praktiline väärtus, aga tal on teatud omadused (kujundilisus, vormi ja sisu seosed jne). Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? • kirjandus kui poeetiline keel (kirjandus kui teatud sorti keelekasutus; igapäevasest keelekasutusest intensiivsem; tõmbab rohkem tähelepanu enda toimimisele[rütm, sõnakasutus]) • kirjandus kui funktsioon (väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud) • kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt (kunst kunsti pärast, kirjutajal endal on sellega eesmärk, kuid see ei pruugi olla eesmärk kellelegi teisele) ...
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erin...
Proosaanalüüs „Popi ja Huhuu“ – Friedebert Tuglas Tundus, et tegemist oli suletud narratiiviga: teoses oli olemas sissejuhatus – hommiku sündmustik, tegelaste tutvustus; sõlmitus – isanda lahkumine kodust, mis käivitas sündmustiku; teema arendus – Huhuu saab puurist välja, tema suhted Popiga; kulminatsioon – Huhuu käitumise mõju Popile, Popi ähmane piir tõelise ja une vahel; pööre – Huhuu toob Popile süüa, üksteisega leppimine; lõpp-pinge – leitud kast, mis oli igast servast kinni joodetud, milles oli arvatavasti lõhkeaine; lahendus – kasti plahvatus, maja pooleks vajumine. Teos ei olnud realistlik. Sündmuste areng on esialgu aeglane, ei toimu konkreetselt midagi veel. Sündmused hakkavad kiiremini arenema sellest hetkest, kui Huhuu puurist välja pääseb. Ausalt öeldes ei saanud arugi, kui pikk aeg lõpuks oli möödunud, see jäi veidi selgusetuks. Tundus, et sündmused on lugejateni toodud valdaval...
Kodutöö Betti Alver ja Jüri Kolk on erinevatest aegadest ja taustsüsteemidest pärit eesti kultuuritegelased, kellel on ka ühendavaid faktoreid. Betti Alver sündis aastal 1906 ning suri aastal 1989 ja tegeles peamiselt luulekunstiga, samas kui Jüri Kolk sündis aastal 1972 ning on peale luuletajaks olemise ka kirjanik, tõlkija ja publitsist. Neid mõlemaid ühendab tegutsemine Tartus ning ka see, et Jüri Kolk oli oma esikkoguga ,,Barbar Conan peeglitagusel maal’’ Betti Alveri debüüdipreemia nominent. Lisaks on ka nende loomestiilis mitmeid märgatavaid erinevusi, mida saab võrrelda nt Betti Alveri luuletuse ,,Ei vaibu’’ ja Jüri Kolgi luuletuse ,,Veel kord luule’’ põhjal. Alveri luuletus on ilmunud raamatus ,,Korallid Emajões’’ aastal 1986 ning Kolgi luuletus raamatus ,,Otse aia taga’’ aastal 2014. Samuti saab analüüsida nende teoste ja autorite kuulumist eesti luulekaanonisse, mille aluseks on os...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi
Sissejuhatus kirjandusteadusesse loengukonspekt. Süžeelises tekstis on sündmused, mittesüžeelises ei ole. Narratiivses tekstis on sündmused ja jutustamine, mittenarratiivses sündmusi ja jutusmamist pole. Kirjanduse žanrid.
Proosaanalüüs Knut Hamsun „Nälg“ Knut Hamsuni teose „Nälg“ järgib klassikalist narratiivi, kõik sündmused toimuvad tekstis esitatud järjekorras ning nagu klassikalised narratiivid ikka, siis algab see ka oma sissejuhatusega, kus nimetu peategelane peab endaga sisemonoloogi ning räägib lugejale sellest, kuidas kõik algas, jutt läheb sellega edasi, et kõik hakkab ainult allamäge minema, sest peategelasel pole võimalust maksta renti ning osta süüa endale, ja lõppeb klassikalistele omasena konkreetse lõpuga, milleks on tegelase uue elu algus ning vana jätmine ehk laevaga lahkumine Kristiaaniast. Peale selle on ka igal neljal peatükil oma väike narratiiv, millel on oma algus ning lõpp, näiteks esimesed kaks peatükki ketravad seda lugu, kuidas peategelasel pole raha söögi jaoks ning kindlat ööbimiskohta, aga peatükkide lõpus saab ta mingil viisil raha...
Sissejuhatus kirjandusteadusesse. Essee Jelena Dobrovolskaja HUM BA EK-1 Kirjandus kui kunstiliik Igas kunstiliigis on loodud oma teoseid, mis mõjutavad inimeste meeleolule, hoiakutele, väärtustele ja lihtsalt elule. Selleks on igal kunstiliigil oma kunstivahendid. Muusikas kasutatakse helisid, maalikunstis – värve
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Kurvet-Käosaar POSTKOLONIALISTLIK TEOORIA JA KRIITIKA Uue Maailma vallutamine Eurooplaste poolt: al. 15. Sajandi lõpust, peam Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Madalmaad. 19. sajandil Suurbrittania kui suurim koloniaalvõim, 20.s ajandi alguseks Briti impeerium > veerand kogu paakera pindalast (sh. India, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Iirimaa, suuri osi Aafrikast, Lääne-Indiast, Lõuna-Ameerikast, Lähis-Idast, ja Kagu-Aasiast)
Proosaanalüüs: Andrus Kivirähk ,,Ajaloo keerises" Valisin proosaanalüüsiks ühe oma lemmikkirjaniku Andrus Kivirähki lühinovelli ,,Ajaloo keerises". Erinevalt tema paljudest teistest lugudest, on selles novellis tegelasteks täiesti tavalised inimesed. Kivirähki teostes arenevad sündmused üsna kiiresti, ta ei peatu pikalt detailide kirjeldamisega, vaid annab olulise info edasi lühidalt ja arusaadavalt. Näiteks kirjeldamaks selles novellis vana lagunenud kortermaja annab ta kogu kirjelduse edasi vaid ühe lausega ,,See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega." Minule kui lugejale sellest piisab: silme ette tuleb remonti vajav, laguneva krohviga, räämas paneelmaja. Novelli tegevus kulgeb ühe päeva vältel (umbes hommikust lõunani) ja ilmselt on tegu tänapäeval aset leidva looga. Teose sündmustik toimub kronoloogilises järjekorras. Teoses on peaagu kõik klassikalise narratiivi omadused: sisse...
ideoloogia sugude kohta. Selle tulemusena on tekkinud kultuur, milles usutakse, et naised on meeste alamklass. Naised on teisejärgulised ning peavad elama meeste vajaduste ja tahtmiste järgi. Naiste võitlus oma olukorra parandamiseks sai alguse 18. sajandi lõpus, kui võideldi oma kodanikuõiguste pärast. Feminism oli algselt vaid poliitiline liikumine, kuid laienes hiljem ka teistesse valdkondadesse, sealhulgas kirjandusteadusesse. Aja jooksul tekkis feministlik kirjanduskriitika. Selle eellugu saab aga alguse juba Antiik-Kreekas (näiteks Aristophanese näidend ,,Lysistrata"). Renessanssiajal olid edukad mõned naispoeedid (nt C. Des Roches). 17. sajandil püüdis kirjanik Aphra Behn esindada kirjanduslikku elukutset. Pärast Prantsuse revolutsiooni Mary Wollstonecraft nõudis revolutsiooniideede laienemist naistele haridusele ligipääsu kaudu. 19. sajand
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP)) FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP) KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt.
Ta tõi välja ka diakroonia ja sünkroonia vastanduse, mida rakendati keeleuurimisele. Seni oli keeli vaadetud ajaloolises ehk diakroonilises võtmes, aga Saussure soovitas sünkrooniat ehk ühes ajahetkes uurimist. Enam ei pööratud nii suurt tähelepanu keelevormide muutumisele kui sellele, kuidas keel ühel ajahetkel funktsioneerib ja mis loogika teda seob. Saussure'i rajatud strukturalistlik keeleteadus kandub üle ka kirjandusteadusesse. Vene formalism tekkis ~1915 Peterburis poeetilise keeleuurimise ühinguna. Vene formalismi tegevus oli kirjandusteaduses murranguline. Ka kirjanduses loobuti Saussure'i eeskujul diakroonilisusest: loobuti kirjanduse mõtestamisel rõhutamast ajaloolisi muudatusi, võrdlemast eri perioode ja liialdatud sotsiaalpoliitilisest kirjanduse tõlgendusest. R. Jakobson ,,Kunst kui vahend" sõnastas arusaama, mille järgi
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). 4 põh...
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T
väljaspool tema enda kunsti võivad kriitiku hinnangud olla ebausaldatavad. Kriitikast kõneldes peab Eliot eeskätt luulekriitikat silmas aga ka seetõttu, et viimane on kirjandusest üldistusi tehes olnud pikka aega primaarne. Illusioon, et luules läheneme puhtalt esteetilisele elamusele, teeb luulest kõige mugavama kirjandusliigi, millele kriitika üle arutledes mõelda. Suurt osa kriitikast, mis sünnib punktis, kus kriitika sulab kirjandusteadusesse ja kirjandusteadus kriitikasse, võib iseloomustada kui allikate abil seletavat kriitikat. Selle mõtte selgitamisel nimetab Eliot J. L. Lowesi, kes nuhkis välja kõik raamatud, mida Coleridge oli lugenud ning kust laenanud oma poeemidesse kujundeid ja fraase. Lowes ei kavatsenud poeeme l u u l e t e o s t e n a arusaadavamaks teha (teda huvitas protsessi uurimine). Ometi haarasid paljud kirjandusteadlased sellest
Teatav vabadus värsitehnikas, rütmiimpulss ilmne. Konflikt klassikalise laadiga. 1969 Tuhkatriinumäng 1973 Lugemik-lugemiki 1986 Ajapinde ajab 1989 Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972 - 68. aastast valmib käsikiri "Saatja käsikiri..." 72. aastaks käsikiri valmis, pakub kirjastusse, aga see ei ilmu. Ei ilmu politiiliste luuletuste pärast. Mitteilmumine ja käsikirja levik käsikirjalises vormis üldisesse kirjandusteadusesse ja ringkondade jaoks "Saatja aadress" muutub orgaaniliseks luuleosaks, sellele viidatakse, aga seda pole olemas. Pole olemas, sest Rummo keeldub seda lõhkumast. Kompromissid tulevad, aga pooleldi vastupunnides ja vastutahtmist. Kui ilmub 80ndate keskel raamat "Ajapinde ajad". Aastal 89 saab tervikuna välja anda. Möönab saatesõnas, et trükitehnilised piirangud jäid ja mingid ideaalkujul see raamat pole. - Paber viletsemas seisus, rahalised võimalused kahanesid.
annaabi.ee 
