ORHAN PAMUK (referaat) Elulugu Orhan Pamuk (sündinud 7. juunil 1952 Ýstanbulis) on türgi romaanikirjanik, ühiskonnategelane ja sõnavabaduse eest võitleja, 2006. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat ning ta on esimene türklane, kes on võitnud Nobeli kirjanduspreemia. Orhan Pamuk kasvas üles majanduslikult heal järjel olevas peres. Pere õhutusel läks ta õppima arhitektuuri, kuid loobus sellest kolme aasta pärast, asudes õppima ajakirjandust ja hakates "täisajaga" kirjanikuks. Aastail 19851988 töötas ta külalisõppejõuna New Yorgis Columbia ülikoolis. Aastail 19822001 oli ta abielus, tal on tütar Rüya (türgi k 'unistus'). Looming Kirjutama hakkas Pamuk regulaarselt 1974. aastal. Juba ta esimene romaan "Härra Cevdet ja
saj alguses. Termini Weltliteratur võttis kasutusele saksa suurkirjanik J. W. Goethe (17491832). Mõiste tähistas esialgu Euroopa suurrahvaste kirjandusklassikat, tänapäeval hõlmab aga kõiki üldinimlikku huvi pakkuvaid kirjandusteoseid. ¤ MK on üldiselt suurte rahvaste kirjandus. Kaasajal on kirjanduse hindamises poliitikal üsna suur roll. Kirjandust ei saa mingite täiesti selgete mõõdupuudega mõõta. Olulisemad kirjandusauhinnad Nobeli kirjanduspreemia. Alfred Nobel (18331896) oli insener ja tööstur, patenteeris 1867 dünamiidi, rajas mitmes riigis lõhkeainetehaseid, pärandas osa varandust omanimelise preemia asutamiseks. Pärandi protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal võrdseteks osadeks, mis antakse (esimest korda 1901) preemiana isikuile, kelle töö on toonud inimkonnale kõige suuremat kasu, kaasneb diplom ja kuldmedal, mille esiküljel on Nobeli
andis ta New Yorgi Riiklikus Ülikoolis ka inglise keele tunde. Aastal 1984 nimetati ta Albany Ülikooli Albert Schweitzeri õppetooli juhatajaks. Aastail 19892006 teenis ta Princetoni Ülikooli humanitaarharu Robert F. Goheeni õppetoolil. Hetkel töötab ta ajakirja The Nation toimetamismeeskonnas. 3 3. LOOMING Toni Morrisoni loomingut on hinnatud nii Pulitzeri auhinna kui ka (seni ainsa USA mustanahalise kirjanikuna) Nobeli kirjanduspreemia vääriliseks. Kahtlemata ei määra nahavärv kirjaniku loomingu taset, samuti pole Morrisoni puhul tegemist viimase aastakümne jooksul tähtsamate kirjandusauhindade jagamisel täheldatava minoriteedipoliitikaga. Toni Morrison on aga ise rõhutanud afro-ameerika kultuurikonteksti tähtsust nii oma loomingu ainestikus kui ka lugejaskonnas, kellele ta romaanid on suunatud. Kirjutamisstiililt sarnaneb Morrison paljuski Lõuna-Ameerika maagilistele realistidele (Alejo
romaaniks Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni". Proosaraamatud Proosaraamatud "Matsi põhi" (romaanid "Matsi põhi" ja "Kuju keset väljakut"), ER 1983 "Korter" (romaan), ER 1985 "Nime vaev. Romaan", Ilmamaa, Tartu 1994 "Surma sünnipäev. Novelle ja laaste", Tuum 1996 "Ahasveeruse uni" (romaan), Tuum 2001 "Katkuhaud" (romaan), Varrak, Tallinn 2007 Tunnustused Tunnustused 1994 ja 1999 Juhan Liivi luuleauhind 2001 Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2002 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2006 Herderi auhind 2007 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2008A. H. Tammsaare nimeline Albu valla kirjanduspreemia romaani "Katkuhaud" eest 2010 Balti assamblee kirjanduspreemia 2011 Gustav Suitsu stipendium 2013 Tartu linna aukodaniku tiitel Looming Ene Mihkelson ,,Torn" Varrak, Ilmunud trükisena 2010. a Kättesaadav elaenutuses ELLU Sisukirjeldus: Eesti ühe võimsama kirjaniku
Kirjanduse KT kordamine Kirjanduse liigid: 1. Teaduskirjandus ( uurimistööd, esseed, referaadid) 2. Publistika ( ajakirjandus) 3. Ilukirjandus Kirjandusauhinnad: 1. Nobeli kirjanduspreemia Alfred Nobel, esimene anti välja 1901. Iga aasta 10. Detsember 2. Goncourt'i auhind Vennad Edmond ja Jules 3. Bookeri kirjanduspreemia Briti olulisim, Brooker Prize asutas Kirjandus laiemas ja kitsamas tähenduses: · Laiemas tähenduses on kirjandus kõik kirja-sõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust ehk sõnakunsti kirjanduse seda osa, mis kujutab tegelikkust piltlikult ja mõjutab lugejat esteetiliselt. Ilukirjanduse põhiliigid ning zanrid: 1. Eepika (romaan, jutustus, novell, kunstmuinasjutt, kunstmuistend) 2. Lüürika (hümn, ood, sonett, luuletus)
Wislawa Szymborska-Wlodek sündis 1923 2. juuli Prowenti linnas, mis on nüüdseks ümber nimetatud Kórnikuks ja elas kuni oma surmani 1. veebruaril 2012. aastal Krakow-is.Ta oli poola poeet, esseist ja tõlk. Sai 1996 Nobeli kirjanduspreemia selle eest, et kirjutas ,,Mozarti kerguse ja Beethoveni raevukusega" suurepäraseid tekste, mis on ühteaegu nii iroonilised kui ka inimlikud. Wislawa Szymborska on üks 20. sajandi silmapaistvamaid luuletajaid. Aga nagu ilmselt aru saada, pole nüüdseks juba enam kui 15 aastat tagasi kätte antud kirjanduspreemia isegi kui see juhtub olema Nobeli auhind põhjus, mis ajendab temast rääkima. Ta kuulub Poola ja Euroopa omanäolisemate luuletajate hulka
ajakirjanik, sionistliku poliitilise liikumise rajaja, ernest rutherford uus meremaa füüsik, avastas planetaarse aatomimudeli, hugo de vries hollandi bioloog, taasavastas mendeli tööd geneetika alal, geenid, mary pickford kanada-ameerika tummfilminäitleja, charlie chaplin inglise filmistaar, tummfilminäitleja, claude debussy pranstuse helilooja, rajas impressionistliku muusika, georg lurich eesti raskejõustliklane, selma lagerlöf rootsi kirjanik, nobeli kirjanduspreemia laureaat, rabindranath tagore india kirjanik, nobeli kirjanduspreemia laureaat, guglielmo marconi itaalia insener, ta esimene raadiosaade jõudis eetrisse, ferdinand zeppelin saksa kindral ja leiutaja, 1900 tegi tema õhulaev I lennu, wilhelm henry perkin inglise keemik, avastas sünteetilised värvid, henry ford usa tööstur, fordi kompanii asutaja ja konveiermeetodi juurutaja, karl marx saksa filosoof, töötas välja teooria klassidest ja rõhutas klassivõitlust.
● "Ankruhiivaja" (1962) ● "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) ● "Kõrgemad kõrvad" (1985) ● "Kogutud luule" (2005) Tõlked ● "Antillide luulet" (1966) ● "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) ● "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused ● 1966: Juhan Liivi luuleauhind. ● 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik. ● 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk. ● 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia. ● 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk. ● 2007: Põhjatähe orden (Rootsi).
Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nimeline kirjanduspreemia 1979 a. ·Virumaa kirjandusauhind. ·Võitnud Tuglase novelliauhinna kolmel korral 1996 aastal, 2002 aastal ja 2007aastal. ·Pälvinud Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali preemia proosa kategoorias.Kirjanduspreemia sai proosa ,,Naised ja pojad" eest. Preemia suurus oli 40 000.- ·A.H.Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Looming: Kirjanikudebüüdi tegi novelliga ,,Lõppematu tee", mis ilmus Elva ajalehes Uus Tee 1958 aastal
rahvalaulu (vemmalvärss,lorilaul) traditsioonidest, lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki Meister Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Tuul kägistab ust"(2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Urvaplaaster" (2012) Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga Tänan Tähelepanu eest!
1988"Uraaniale: valitud poeemid" poeem "Iisak ja Aabram" Esseed 1986 "Täiel määral mitte keegi" 1996 "Koguja rõõm" Välja saatmine 1972. aastal "Sotsiaalne parasiitlus" Üle 100 luuletuse ja 4 poeemi Läänes: "maailmakuulus luuletaja" Vaimne katsumus. Tsitaat "Kemmerg ei erine Pärsiast kuigi palju" Tunnustused 1986 Oxfordi Ülikooli audoktor 1987 Nobeli kirjanduspreemia Aitäh! Aeg küsimusteks Allikad: XX sajandi vene kirjandus (Kalamees, Lens) http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_Brodsky http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureat http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised? id=14765&sess_admin=b132734a7b202ab24a effc1b3718efbc
Ta sündis 2 kuud enne oodatud aega oma esivanemate kodus, seega ta jätkus samas vaimus tal oli alati kiire, kuid tal oli päeva lõpus alati energiat üle. Ta oli vahetanud oma parteid elu jooksul 3 korda (alustades konservatiividest läks üle ta liberaalidele ning siis tagasi konservatiividele). Enne I Maailmasõda oli ta kaubandus-, sise- ja mereminster, ja ka osales ohvitserina koloonia sõdades. Peale poliitika tegeles ta veel ka kirjandusega ning 1953. aastalsai ta Nobeli kirjanduspreemia. II MS-i ajal tegeles ta Suurbritannia peaministrina Hitleri-vastase liidu loomisega ja, et teda võita, oli ta isegi nõus võtma oma vana vastatse, Nõukogude Liidu, oma liitlaseks. Tema üks tuntumaid kavalusi oli see, et kui sakslased tulid Suurbritanniat pommitama, ta lülitas Londonis elektri välja, et pommitajad ei näinud mida pommitada.
Lõuna-Eesti joodikutega on Põhja-Eesti joodikud ikka päris karsklased" massidesse viimises. Olavi Ruitlane Ruitlase internetis levinud avameelse suhteromaani "Pesumaja" käsikiri tunnistati Põlva Maakohtu poolt keelatuks. Tunnustused · 1. koht ajakirja "Kalastaja" kalastusteemalisel kirjandusvõistlusel "Kalamehejutt" (2001) · 4. koht Kalevala MM-il Espoos. (2002) · 2. koht 2004 a romaanivõistlusel romaaniga "Kroonu" · Bernard Kangro kirjanduspreemia (2004) · Virumaa 18. kirjanduslaureaat · Apollo töötajate lemmikraamat 2005 ("Kroonu") · Sirbi aastapreemia 2004 Aitäh kuulamast
Ta oli Iiri kirjanik ja avaliku elu tegelane.. Yeats toimetas trükki 3 köidet William Blake'I kogutud teoseid ja samuti Edmund Spenseri luulekogu. Olles oma maa ja rahva patrioot, pühendus Yeats iiri rahvusliku teatri loomisele. Tema energilisest tegevusest sai alguse iiri rahvuslik teater Abbey Teater. 1922-1928 oli ta Iiri Vabariigi senati liige. 1923 aastal pälvis ta oma kõrgetasemelise ja uudse loomingu eest kõrgeima rahvusvahelise kirjanduspreemia Nobeli Preemia. 2. Looming Yeatsi loomingus on romantismile omane muinasaja temaatika seotud sümbolistliku kujundlikkusega. Hilisem looming oli laadilt selline, kus jõulises loomingus põimuvad isiklikud ja poliitilised pettumused müstiliste nägemustega. Värss- ja proosanäidendites on rahvusromantika asendunud isikuPärase sümbolismiga. Ta õppis kunstikoolis nagu ta vend, aga üha rohkem hakkasid teda huvitama iiri rahvapärimused ja legendid
Sõjavastane näidend “Saatuse soosik” “Pygmalion” Shaw` kõige populaarsemaks näidendiks on “Pygmalion”, mille ta kirjutas 1911. aastal. Näidend oli pühendatud näitlejanna Stella Patrick-Campbellile , kellega Shaw`d sidus pikaajaline romantilis- platooniline sõprus. Shaw “kirjanikuonn” tema aias Elu lõpuperiood 1925. a valiti 69-aastane Bernard Shaw Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks 1930. aastatel käis Shaw koos abikaasaga Venemaal, Jaapanis, Iirimaal, Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna- Aafrikas
Teosed Luulekogud: Proosateosed: "Naine on mees" "Presidendi suur (1999) saladus" [lastejutustus] "Contrarünnak" (2004) (2004) "Tahaksin olla Näidendid: "Kõrts" (2007), koos autobuss" (2008) "Okseoksjon" (2011) Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia
Ernest Hemingway 1899-1961 Elulugu Sündis 21.juulil 1899 Oak Parkis Kehva nägemise tõttu ei pääsenud ta sõjaväkke Punase Risti vabatahtlik esimeses maailmasõjas 1923. aastal esimene kirjanduslik edusaavutus Harrastas kalastamist Teises maailmasõjas sõjakirjasaatja Elulugu 1954. aastal sai Nobeli kirjanduspreemia 1960. aastal lahkus Kuubalt Sattus depressiooni 1961. aastal sooritas Hemingway enesetapu. Ernest Hemingway Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Looming 1924. aastal avaldas Pariisis oma esimese raamatu novellikogu ,,Meie ajal" 1926. aastal romaan ,,Ja päike tõuseb"
autobiograafiat, psühholoogilist pinget, detaile, dialooge, argikeelt • 1922–1940 - luuletusi enam ei trükitud – kommunistlike võimukandjate jaoks ühiskondlikult liiga privaatsed, mürgitab noorsugu – Religioossed, müstilised – erootilised • Range naise kuju, noor Ahmatova oli hoopis midagi muud: äga siirameelne, tundeline, lüüriline ja ehedalt naiselik • 1960 – Nobeli preemia kandidaat • Oxfordi audoktor • Itaalia rahvusvaheline kirjanduspreemia • Suri Moskva lähedal 5. märtsil 1966. aastal Domodedovos Paljude kunstnike muusa Natan Altman Kuzma Petrov-Vodkin Zinaida Serebriakova
· 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest · 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest · 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära" · 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia · 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk. · 2007 Juhan Liivi luuleauhind Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest. · 2007 Kultuurkapitali esseistikapreemia "Flandria päeviku" eest · 2010 Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest · 2010 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest · 2010 Riiklik kultuuripreemia · 2011 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia ,,Ainus armastus. Valik esseid" eest. Tänan kuulamast! Kasutatud allikad · https://tonuonnepalu.wordpress.com/ · https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nu_%C3%95nnepalu · http://www.muurileht.ee/kohaloleku-kunst-intervjuu-tonu- onnepaluga/
Suhteliselt palju tõlgivad ta romaane soomlased. "Tants aurukatla 4 ümber" on ilmunud 8 võõrkeeles. Kokku on teoseid tõlgitud 30 keelde. Traat on tegutsenud ka tõlkijana, näiteks on ta vahendanud läti luuletaja Uldis Berzinsi loomingut. Ta on tõlkinud poola, tsehhi, makedoonia, vene, soome ja läti luulet. Tunnustused Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Vilde-nimeline kirjanduspreemia (1979) Virumaa kirjandusauhind Albu valla A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Tänaseks rohkem kui 60 teosega kuulub eesti kirjandusklassikute Vilde, Tammsaare, Ristikivi ja Krossi kõrvale. Kolmekordne Vilde-nimelise kolhoosi preemia laureaat ja teeneline kirjanik Mats Traat on kirjanik, kelle loomingule tema eluajal on ausammas püstitatud. Nimelt seisab Vilde nim. kolhoosi keskuses Pajustis pjedestaalil aurukatel, premeeritud teose peategelane.
aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" parim laulutekstide autor 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" parim näitekirjanik 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 2010. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel võitis Etno/Folgi auhinna. Sõprade laul 3(luule)
• Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, luuletused on laululised ja lõbusad. • Raamatud on tihti tagasihoidlikud ja on isegi öeldud, et koledad. • Kirjutanud on ka lasteraamatuid. Veel Contrast • Postiülem, postiljon, inglise keele õpetaja,eelkõige tuntakse luuletajana • Üks väheseid luuletajaid kes sai ennast ülal pidada ainult tänu kirjaniku tööle • On võitnud Bernard Kangro kirjanduspreemia, Oskar Lutsu huumoripreemia Teosed • Luuleraamatud: „Ohoh!“ „Kesmasolin“ „Okseoksjon“ „Ei ole mina su raadio“ „Poiste aabits“ „Minu jonn“ „Üüratu üürlane“ „Contramutter“ • Näidendid:„Kõrts“ • Proosa: „Presidendi suur saladus“ „Tugitoolitšempioni eined“ tulõ puuti miis ja küsüs süämetsilku tunda vastusess saa minu sekäst pilku olõ-õi tan miis sul rohuküük taa mii tan teemi mootoreid tüükõrda
elavhõbedat pildudes" (2007) 2. Richard Brautigani "Et tuul seda kõike ära ei puhuks" (2010) 3. Matsuo Bashō "Valik haikusid" (2011) •. Ajakirjanduses on Sommeril ilmunud artikleid, esseid, muusikaarvustusi, Tunnustused Lauri Sommer on oma loomingu eest saanud mitmeid tunnustusi: • Gustav Suitsu stipendium (2005) • Loomingu aastapreemia (2001) ja (2007) • Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (2010, 2012) • Bernard Kangro kirjanduspreemia (2012) • Juhan Liivi luuleauhind (2014) Luuletused • “märg põld ei igatse lund” https://luuleleid.wordpress.com/tag/l auri-sommer/ • http://www.looming.ee/artiklid/luule/ • “Kui pika ringi pealt” https://arhiiv.err.ee/vaata/luuletus-la uri-sommer-kui-pika-ringi-pealt Tänan kuulamast!
kõrgeks kasvab rohi", "Ei mullast sul olegi enam suurt lugu" jne. Runneli tekstid levisid laulude vahendusel. Tõenäoliselt on Runnel olnud heliloojate seas soosituim Eesti luuletaja. Hando Runnelist endast on valminud ka pühendusteos, talle 60. sünnipäeva puhul. See koondab paljude inimeste mõtteid ja mälestusi. Aukirjad ja Preemiad 8 1966. aastal - Eduard Vilde kirjanduspreemia 1983. aastal - Juhan Smuuli preemia 1988. aastal - Eduard Vilde kirjanduspreemia 1989. aastal - Juhan Smuuli preemia 1989. aastal - Anton Hansen Tammsaare kirjanduspreemia 1992. aatsal Kirjanduse aastapreemia 1993. aastal - Henrik Visnapuu fondi kirjandusauhind 1993. aastal - Juhan Liivi luuleauhind 1997. aastal - Riigivapi teenemärk IV klass Valiti XX sajandi Eesti saja suurkuju hulka. 2000. aastal - Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku aukiri jagati kui "Eesti mõttelugu"
botaanikat ja ökoloogiat. Tõnu Õnnepalu Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar tõlke- kirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunnustused Balti Assamblee preemia romaani “Piiririik" eest (1995) Kultuurkapitali artiklipreemia (2002) Valgetähe V klassi teenetemärk (2004) Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest (2010) Riiklik kultuuripreemia (2010) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia „Ainus armastus. Valik esseid“ eest (2011) Teosed Romaanid Luulekogud "Piiririik“ (1993) "Jõeäärne maja“ "Hind“ (1995) (1985) "Printsess“ (1997) "Ithaka“ (1988) "Raadio“ (2002) "Mõõt“ (1996) "Paradiis“ (2009) "Enne heinaaega ja
Ida ja Lääne suhetest, natsionalismist, haridusest jne. Nendes väljendas ta oma optimistlikku suhtumist inimese tulevikuväljavaadetesse - Inimese-seisundi, igavikulisuse saavutamisse. Küllap tunneb eesti lugeja R. Tagore'i kõige paremini tema luulekogu "Gitandzali" põhjal. Kui see luulekogu esmakordselt 1913.a. inglisekeelsena R. Tagore'i enda tõlkes ilmus, siis sai autor tohutu tunnustuse osaliseks nii Euroopas kui Ameerikas, mille loomulikuks tulemuseks oli talle samal aastal Nobeli kirjanduspreemia omistamine. Käesolev raamat aga, 1921.a. ilmunud "Thought Relics", mis nüüd jõuab eestikeelsena meie lugeja lauale, koosneb kaunitest mõttepiltidest. Nendesse süüvimine aitab meil paremini mõista elu, iseennast ja meis peituvaid võimalusi edasiminekuks tõe ja õigluse teel.
luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. 1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu 3 Autasud ja stipendiumid: (ENSV-s saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi luuleauhinna 1988). Elulugu 4 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal 1992 Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium 1993, Saksamaa DAAD-Stipendium (Das Stipendium des Deutschen Akademischen Austauschdienstes) Berlin 1996
Nii, latsõkõnõ, makaq, makaq, ma ka maka. Om üü." Veel Ülle loomingut.. ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ Ema mu ema (luuletused) Hääd ööd (pere ja kodu raamat) Ime kütken tähe poole kist (luuletused) Kuldmuna (lastenäidendid) Rohiline ruunakõnõ (kuulderaamat) Suurtelt väikestele (luuletused) Võrokiilne lugemik (luuletused) Preemiad Ta on saanud kolm preemiat: - Bernard Kangro kirjanduspreemia (1991) - Gustav Suitsu stipendium (2004) - Aasta Naine (2008) Mõiste Kuulderaamat lindistatud CD-na, et ka pimedad lapsed saaksid seda nö lugeda. Pildid Üllest Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
● J. Stalin – NSVL riigi- ja parteijuht, omas ainuvõimu NSVL-is ● L.Beria – NSVL-i juht, normaliseeris suhteid Lääneriikide ja Jugoslaaviaga ● N.Hruštšov – NSVL-i juht, lõpetas massilise vägivalla ja arendas majandust ● L.Brežnev – NSVL-i juht, toimus stagnatsioon ● A.Sahharov – vene üüsik ja ühiskonnategelane, dissident, osales vesinikpommi väljatöötamises ● A.Solženitsõn – üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente, pälvis Nobeli kirjanduspreemia ● J.Andropov – NSVl-i poliitik ja NSVL-i Riikliku Julgeoleku Komitee pikaaegne juht ● K.Tšernenko – NSVL-i parteitegelane ja NLKP peasekretär ● M.Gorbatšov – NSVL-i juht, algatas perestroika, esimene president ● A.Jakovlev – glasnosti eestvedaja ● B.Jeltsin – NSVL poliitik, Venemaa esimene president ● L.Walesa – Poola ametiühingutegelane, poliitik ja inimiõiguste aktivist ja kaitsja
aastal tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2006. Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Rein Veidemann oli NLKP liige aastail 1972-1990 Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei liige 1989-1992 Keskerakonna liige 1992-1996. Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige 1988-1992. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige 1990- 1992. Kuulus riigikogusse 1992-1995. Looming 2004. aastal sai A.H.Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia romaani “Lastekodu” eest. Tõi uuendusena eesti kirjandusse matuseromaani. “Vikerkaare” toimetaja 1986-1989. See oli tol ajal Eesti ajakirjandustaevas, uus nähtus, valgustades poliitiliste keeldudega ümbritsetud nähtusi ja asju. Töö 1974–1977 ajalehe Tartu Riiklik Ülikool toimetaja 1977–1980 Kirjandusmuuseumi teadussekretär 1980–1983 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur
"Kõrgemad kõrvad" (1985) "Kogutud luule" (2005) Tõlked "Piimmetsa vilus" (Dylan Thomas, 1970) "Me pommitasime New Havenit" (Joseph Heller, 1973) "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) "Aastad" (Tuomas Anhava, 1981) "Ajalaevad" (Stephen Baxter, 1997) "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused 1966: Juhan Liivi luuleauhind 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk 2007: Põhjatähe orden (Rootsi) Siin oled kasvanud. Tasasel maal… Siin oled kasvanud. Tasasel maal. Siit on su rahu ja tasakaal. Munamägi on pilvepiir. Pilv on madal ja hall nagu hiir. Maailmapilet su kätte anti. Maailm on lahti mõndagi kanti. Nende seenemetsade sekka ikka kuid tuled,kui musulman Mekka. Siin oled sündinud. Tasasel maal. Siin on su rahu ja tasakaal. Tänan kuulamast !
koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965.1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana Peale seda sai tast kirjanik Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (1998 2003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Tunnnustused 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 1986: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Seitsmes rahukevad") 1988: Juhan Liivi luuleauhind 1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Valgetähe III klassi teenetemärk Teosed Luuletused Proosa ja lasteraamatud ,,Pilvede püha" 1965 ,,Salamaja piir" 1974 ,,Taevaste tuul" 1966 ,,Seitsmes rahukevad" 1985 ,,Lauludemüüja" 1968 ,,Seitse naist" 1989 (essee) ,,Hääl" 1968 ,,Ajaloo ilu" 1991
Veel pilte Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tunnustused Hõbedane sõjavapruse medal (Esimese maailmasõjas tegutsemise tõttu) Pronkstäht (Teise maailmasõja sõjakorrespondendiks olemise ees) Pulitzeri preemia 1953 aastal ("Vanamees ja meri" eest) Nobeli kirjanduspreemia 1954 aastal ("Vanamees ja meri" eest Kokkuvõte Ernest Miller Hemingway oli ta õige nimi. Ta oli nn kadunud põlvkonna üks juhtivaid kirjanikke. Surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Ta oli väga tugev inglise keeles, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata. Tema tööks oli kirjutada kõigest, mis toimus politseijaoskonnas, rongijaamas ja haiglas. Kasutatud lingid http://et.wikipedia
abielust on tal kolm last, kaks poissi ja üks tütar. ROMAANID „Kolme katku vahel” I–IV (1970–1980) „Keisri hull” (1978) „Rakvere romaan” (1982) „Tahtamaa” (2001) TUNNUSTUSED 1971: Eesti NSV teeneline kirjanik 1971, 1972, 1990, 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor[5] 1996: Riigivapi I klassi teenetemärk 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2004: üks neljast Kultuurkapitali eesti rahvuskultuuri fondi elutööauhinnast à 50 000 kroono 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006: aasta eurooplane
Kallas) Ø "Sillad põlevad" (2007, lühiromaan) Ø "Põhjavalgus" (2010) Ø "Võõra mõõga teenistuses" (2011) Novelli ja jutustustekogud Ø "60 minutit" (1968) Ø "Tuuleveskid" (1974) Ø "Külalisteraamat" (1977) Ø "Oh mis kena maailm" (1983) Ø "Kirjad laagrist" (1989) Jutustus "Keerdtrepp" (1976) Tunnustused 1984 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Vana mees tahab koju") Friedebert Tuglase novelliauhind (novell "Elupäästja", Edasi 27. veebruar 1988 ja kogumikus "Kirjad laagrist", 1989) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan tähelepanu eest!
aastate keskpaigas kujunes välja teisitimõtlejate (e dissidentide) liikumine. Kritiseeriti kehtivat poliitilist korraldust, nõuti demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist. Vahendid: - omaalgatuslikud lehed ja teosed (nn samizdat), - salaja läände toimetatud materjalid (nn tamizdat), - väikesearvulised meeleavaldused ja piketid, - loodi nn Helsingi gruppe inimõiguste rikkumise jälgimiseks. VASTUPANU REŽIIMILE Tuntumad dissidendid: 1970 Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn (1918-2008; tuntuim teos „Gulagi arhipelaag”), akadeemik ning tuumateadlane Andrei Sahharov (1921-1989). Meetmed teisitimõtlejatega võitlemiseks: töölt vallandamine, asumisele saatmine, vangistamine, sulgemine koduaresti kinnistes linnades, väljasaatmine maalt, vaimuhaiglatesse sulgemine jne. BREŽNEVI JÄRGLASED gerontokraatia valitsemine valitsus- ja parteitegelased olid väga
Peaaegu kõik tema luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest sihilikult tagasihoidlikud. Tema esimene luulekogu ilmus 1995 aastal ja kandis nime ,,Ohoh". Contra luulet on tõlgitud läti-, soome, inglise, saksa, udmurdi, komi, mari, rootsi, vene, liivi ja ingeri keelde. Ta on äärmiselt avatud ja särav inimene. Contra on saanud kokku 9 tunnustuse osaliseks. Viimane Eduards Veidenbaumsi kirjanduspreemia 2017 aastal. Contsa teosed koosnevad 27 luulekogust, 3 proosast, 10 antoloogiast, 7 laulutekstist, 3 näidendist ja 9 tõlkest. Contra raamatust Isa sokk on Ufonaut (2013a ) "Lõunamaaunistus" Muutuks Eesti lõunamaaks -- oleks ideaalne! Otse koduaiast saaks noppida banaane. Kui ei lahkuks meie mant troopiline kliima, londist lüpsaks elevant maitsva kookuspiima. Raiuda ei tuleks puid, kütma ei peaks maja, ei peaks kandma käpikuid, sokke poleks vaja. Meie rahvuskaladel praegu vähe kaalu,
Ahmatova suutis siiski peale raskeid aegu ära oodata, mil hakati taas avaldama tema luuletusi. 1958 aastal ilmus ,,Luuletused,, 1965 aastal jõudis trükki tema viimane kogu ,,Aja jooks,, ja juba 30-ndail alustatud poeem ,,Reekviem,, ilmus Venemaal alles 1987 aastal. Paljusid Anna luuletusi hoidsid tema sugulased peas mitte paberil, sest kardeti nn öiseid külalisi. 1960 aastal esitati Ahmatova Nobeli preemia kandidaadiks, Itaalias määrati talle rahvusvaheline kirjanduspreemia, Oxfordi ülikool nimeta ta oma audoktoriks. Luuletajal lubati küll kõrgeid autasusid vastu võtma minna, kui tunnustus kodumaal oli hiljaks jäänud ja mõtetuks jäänus. Ahmatova suri 1966 aastal Moskva-lähedal sanatooriumis.
Kasutades vanaisa rikkalikku raamatukogu ja ametialaseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatu kaupmees. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslikkus sõltumatus lubas hessel jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üsna eraklikult Sveitsis. 1916 a suri hesse isa, naine tuli närvivapustuse tõttu vaimuhaiglasse paigaldada. Kõik need üleelamised viisid hesse sügavasse kriisi ja mõjutasid ka temaloomingut. 1946 a sai nobeli kirjanduspreemia. LOOMING: luuletused, stepihunt,klaaspärlimäng. BRECHT Sündis augsburgis tehasedirektori pojana. 16ks eluaastaks oli brecht avaldanud mitte ainult luueltusi vaid ka kirjandusretsensioone. Õppides aastatel 1917-1921 münchenis arstiteadust ja praktiseerides sõjaväe haiglas arstina, alustas ta kirjanduslikku tegevust.1929 a abiellus näitlejanna helene wigeliga, kellest kujunes silmapaistev näitleja. LOOMING:baal,trummid öös,mees on mees HEMINGWAY Sündis chicago eeslinnas arsti pojana
Millised olid rahvusvaheliste suhete pingestumise põhjused XX sajandi alguses? Tooge näiteid! 1) Juudivaenulikkus 2) Kolmikliit 3) Saksamaa tugevnemine Millega on läinud ajalukku järgmise isikud? Orville ja Wilbur Wright - lennundus Vladimir Uljanov Veneenamlaste juht Guglielmo Marconi Raadio Sigmund Freud Psühhoanalüüs Alfred Nobel I Nobeli auhinnavõitja Euroopas Rabindranath Tagore Nobeli kirjanduspreemia esmakordselt väljaspoole Euroopat Edvard Munch Ekspressionism Kas järgmised riigid kuulusid Kolmikliitu või Antanti? Antant - Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa Kolmikliit Itaalia, Saksamaa, Austria- Ungari. 1882-1915 Selgita mõisted! USA isolatsionism Isoleeris ennast Euroopa ja maailma poliitikast, huvitus Ladina-Ameerikast Sionism Juutide liikumine Rahvussovinism Marurahvuslus Koloonia Asumaa
Merest võlutuna harrastas ta kirglikult kalastamist. Sagedased reisid viisid teda tihti Kuubasse, Aafrikasse, Aasiasse ja ikka uuesti Euroopasse, kus ta oli Teises maailmasõjas olnud tegev sõjakirjasaatjana. Tema isiklik panus Hispaania kodusõjas 1936/37 ei peegeldunud mitte ainult romaanis “Kellele lüüakse hingekella”(1940), vaid leidis kajastamist ka näidendis “Viies kolonn”. Novelli “Vanamees ja meri” eest pälvis ta 1954.a Nobeli kirjanduspreemia. 1961.a lõpetas H. elu enesetapuga. Öeldakse, et H. proosa on suunatud pehmuse vastu mehes. Alati tahtis ta kakelda. Kriitikutelegi pistis ta vahel rusika nina alla, kui nad leidsid tema raamatute juures midagi laita. Isegi kolleege kutsus ta poksima. Kui nood tõrkusid, siis pidid nad vähemalt imetlevalt tema biitsepsit katsuma. Ta oli naistemees ja hoopleja, aga ka seikleja, kes otsis erilist närvikõdi. Ulgumerepüügil võitles ta haikaladega, Aafrikas jahtis lõvisid
Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3. Muutused maailma poliitilisel kaardil peale I ...
sõjapõgenikuna. Esimest korda külastas Ira Lember Veerat 1974. aastal. Tunnustused: Nukitsa konkursi II koht 2002. aastal raamatu "Isehakanud detektiivid" eest Parima lastekirjaniku auhind Nukitsa konkursil 2000. aastal romaani "Musta kaarna küüsis" eest Nukitsa konkursi III koht 1996. aastal ulmejutu "Fantastiline tüdruk" eest Kolmas koht 1990. aasta romaanivõistlusel romaani "Äike" eest Albu valla Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Pärast äikest" eest Teosed: 1969 "Jannu" 1977 "Peeter ja vanaisa" 1981 "Peaasi et pahandusi ei tuleks" 1981 "Koolipoiss Jannu" 1983 "Ülesküntud liivakast" 1986 "Tädi Fantaasia" 1992 "Pott peas" 1994 "Koerapolka" 1994 "Fantastiline tüdruk" 1994 "Juba tornid paistavad" 1995 "Kaks õde" 1997 "Fantastiline poiss" 1998 "Kaardimajake" 2004 "Kummuli kuu" 2005 "Must ratsanik"
Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Mida kirjutab Contra? Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste. Tunnustused · 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest · 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia · 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina (muusika Erki Meister, esitaja vokaalansambel -7 · 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest Teosed Luulekogud: · "Ohoh!" (1995) · "Üüratu üürlane" (1996) · "Kesmasolin" (1996) · "Contramutter 10. lend" (1997) · "Tarczan" (1998) Proosa:
" Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Luuletustest läbikäivad motiivid Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Preemiad 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Contra coverid Kindlasti naljakamad kui orginaalid Mõned sõnad on tekkinud originaal sõnade ingliskeelsest kõlast Suurepärane näide sellest on Suzanne Vega lihtsast tüüdütamisest tehtud "Tüütu kärbes" Eesmärk pole midagi halvustada Päris vaimukaid covereid on teinud "Erisaaate" tarbeks Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Contra http://www
"Ristumine peateega" 3. 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" - parim laulutekstide autor 4. 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" - parim näitekirjanik 5. 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk 6. Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest 7. Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia 8. 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia 9. 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 3. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tätte https://www.google.ee/search?q=jaan+t %C3%A4tte&hl=et&client=opera&hs=Xre&tbo=u&channel=sug gest&tbm=isch&source=univ&sa=X&ei=t4W_UKObIKm00QXvj oDYAg&ved=0CDYQsAQ&biw=1366&bih=602
Luulekogud Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu. o "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) o "Mängumees" (Stockholm 1948) o "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) o "Merepõhi" (Stockholm 1951) o "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) o "Kivimurd" (Lund 1958) o "Öötüdruk" (Tallinn 1992) o "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) /--Uus slaid--/ Tunnustused o 1990: Juhan Liivi luuleauhind o 1991: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Rukkilille murdmise laul") o 1998: Eesti kirjanduse aastapreemia o 1998: Juhan Liivi luuleauhind o 1996: Riigivapi I klassi teenetemärk /--Uus slaid--/ (Lõpp) Kalju Lepik (7. oktoober 1920 Koeru 30. mai 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja.
("Relvavennad"). Luulekogud Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu. o "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) o "Mängumees" (Stockholm 1948) o "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) o "Merepõhi" (Stockholm 1951) o "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) o "Kivimurd" (Lund 1958) o "Öötüdruk" (Tallinn 1992) o "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Tunnustused o 1990: Juhan Liivi luuleauhind o 1991: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Rukkilille murdmise laul") o 1996: Riigivapi I klassi teenetemärk o 1998: Eesti kirjanduse aastapreemia o 1998: Juhan Liivi luuleauhind Kalju Lepik (7. oktoober 1920 Koeru 30. mai 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja.
Herman Vesiad 8B ,,Kärbeste jumal" William Golding Autorist Sir William Gerald Golding sündis 1911. aastal, 19. septembril Inglismaal. Ta oli Inglise kirjanik, kes sai 1983. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ta suri 1993. aastal 19. juunil. Sisu Raamatu põhitegevus toimub asustamata saarel. Sellele satuvad koolipoisid, lennuõnnetuse tõttu ja ellu ei jää ühtegi täiskasvanut. Kõigepealt tutvustab autor meile Ralphi, kes ühtlasi on ka peategelane ja Põssat, trullakat prillidega poissi. Nad leiavad merest valge merekarbi ja Põssa õpetab Ralphile, kuidas seda puhuda, et karbist kostuks heli
Olümpialgi me suurim kullalootus Kuid mis meil sellest tegelikult action On siingi võistluses me põhiootus Erki Nool Kui ma oleks Erki Nool Võidaks kõiki igal pool Aga ma ei ole Erki Lati kohale ei kerki Igal katsel lähen alt Aga ma ei ole Erki Odakaar ei jäta märki Neljasadat jooksen sörki Pooltteist kilti katta ma Suudan vaid jalgrattaga Kui ma ainult oleks Erki Seda kümnevõistlusvärki Lausa kinnisilmi teeks Kuid ma pehme nagu keeks Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest. 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia. 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina. 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest. 2013. aastal konkursi Uma laul võitja lauluga "Näkinäkjä". Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Contra http://luuleleid.wordpress.com/tag/contra/ http://n2dalaautor.wordpress.com/2009/01/26/contra/
annaabi.ee 
