1930ndate põhiseaduslik kriis kui murdepunkt Eesti ajaloos
Uue põhiseaduse
kohaselt pidid Riigikogu ja riigivanema valimised toimuma kevadel ning vabadussõjalaste šansid
häid tulemusi saavutada näisid üpris reaalsed. Selle vältimiseks korraldasid Päts ja Laidoner
1934. aasta märtsis riigipöörde. Valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra, mis sisuliselt tähendas
autoritaarse võimu kinnistamist - piirati ajakirjanduse sõnavabadust, rakendades selleks
jõuvõtteid; kehtestati kontroll kirjandisele, kunstile, teatrile jm. Välisriikide, sh ka Rootsi ja
Soome mõistes oli Eesti autoriaarne riik ning diplomaatilised suhted vähenesid, mis vähendas ka
igasuguse koostöö, ka sõjalise koostöö, toimumise võimalust. Tõsi, Rootsi poleks neutraalse
riigina sõjaliselt Eestile appi tulnud, kuid liiva jooksid kolme Balti riigi ühiste kaitseplaanide
loomise katsed. Seega muutis parempoolne riigipööre Eesti ajaloo kulgu - vähendas võimalusi
annaabi.ee 
