KIRITIGU Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui munarakud. Ta hingab kopsudega ja ta erituselundiks on neer. Teo vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Ning ta juhtivateks meelteks kompimis- ja maitsmismeel. Kiritigu on suure kojaga liik. 5,5-e kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 1825 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall. Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht- ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades. Viimastel aastakümnetel on selle liigi levila Eestis märgatavalt laienenud ja ta on aiakahjuriks ...
LIMUSED A 1. Limused elavad 1) 2) 3) 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Kiriteo tähtsamad meeled on a) kompimismeel ja haistmismeel. b) kompimismeel ja maitsmismeel. 2. Kiritigu sööb a) taimi. b) putukaid. 3. Kiritigu näeb a) valgust ja varju. b) esemete kuju ja värvust. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Kõhtjalgne toidupurustamine hõõrel seatigu nälkjas jala asetus ja liikumine 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks.
Tunnused: Teo keha kaitseb õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda moodustab teo keha ümbritseva erilise nahakurru ehk mantli eritistest. Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Paljunemine: Kiritigu on liitsuguline
annaabi.ee 
